Neerukivi koostis (Urine stone)

Analüüsi kirjeldus:

Neerukivi koostise analüüs võimaldab aru saada, miks kivi ehk konkrement tekkis ja kuidas vältida uute kivide moodustumist. Kivid tekivad sooladest, mis kristalliseeruvad neeruvaagnas või harvem põies. Kivid võivad olla väga väikesed ehk kivipuruna, kuid võivad täita ka kogu neeruvaagna. Meestel esineb uriinikive sagedamini kui naistel. Levinumad riskifaktorid on vähene veejoomine, suurenenud vedelikukadu, liigne loomse valgu ja soola tarbimine, oksalaadirikas dieet, ülekaal, metaboolne sündroom, diabeet, primaarne hüperparatüreoos, mis kõik muudavad uriini koostist ja soodustavad kristallide teket. Teket soodustavad ka kroonilised kuseteede infektsioonid ning muud seisundid, mis põhjustavad uriini äravoolu takistust ja seeläbi uriini kontsentreerumist.

Neerukive jaotatakse tekkemehhanismi järgi metaboolseteks kivideks (nt kaltsiumoksalaat, kaltsiumfosfaat, kusihape), infektsioonkivideks (magneesium-ammooniumfosfaat), mis tekivad uriini leelistumise tõttu bakteriaalse ureaasi toimel (nt Proteus, Klebsiella) ja harvaesinevateks geneetilisel põhjusel tekkinud kivideks nt tsüstiinuuria (tsüstiin), ksantiinoksüdaasi defitsiidi (ksantiin), primaarse hüperoksaluuria (kaltsiumoksalaat) esinemisel.

Neerukivi koostist iseloomustatakse keemilise koostise järgi, lisades ka kristallvormi ehk mineraali nimetuse. Nimetused Whewellite, Weddellite, Brushite, Apatiit jt pärinevad rahvusvahelisest neerukivide koostise klassifikatsioonist (International Mineralogical Association).

Keemilise koostise ja kristallvormi ehk mineraali alusel võivad neerukivid olla ühekomponentsed ja segakivid.

Ühekomponentsed:

Oksalaadid ~50-70%:

Kaltsiumoksalaat monohüdraat ehk Whewellit

Kaltsiumoksalaat dihüdraat ehk Weddellit

Fosfaadid ~12-20%:

Kaltsiumfosfaat ehk Apatit

Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraat ehk Brushit

Magneesium‑ammooniumfosfaat 6-hüdraat ehk Struvit

Uraadid ~10-15%:

Kusihape ehk Uricit

Harva esinevad:

Tsüstiin

Ksantiin

Kaltsiumkarbonaat

Segakivid, sagedamini esinevad:

Whewellit + Apatit

Whewellit + Weddellit + Apatit

Detalisemat infot neerukivi koostise kohta vaata siit: Calculus analysis

Tõlgendus:

Kivi iseloom	Tekkepõhjus / seos haigustega	Mõned ennetusmeetmed
Kaltsiumoksalaat monohüdraat ehk Whewellit Kaltsiumoksalaat dihüdraat ehk Weddellit	Hüperoksaluuria – oksalaadirikka toidu liigtarbimine, seedetrakti haigused nt Crohni tõbi jt, mis suurendavad oksalaadi imendumist. Neeruhaigused, hüperkaltsuuria, primaarne hüperparatüreoidism, magneesiumipuudus, diabeet, osteolüüs. Võivad tekkida nii happelises kui aluselise uriinis. Harvaesinev geneetiline häire – primaarne hüperoksaluuria, suur risk varajaseks nefrokaltsinoosiks ja neerupuudulikkuse tekkeks. Kivid tekivad sageli juba lapseeas, on korduvad ja progresseeruvad kiiresti.	Suurendada vedeliku tarbimist. Soovitatav on oksalaadivaene menüü, vältida järgmiseid toite: spinat, rabarber, spargel, peet, pähklid, mandlid, lehtkapsas, viigimarjad, kiivi, apelsinid, viinamarjad, tatar, kliid, šokolaad, kakao, kohv, coca-cola, C‑vitamiin, jogurt jt. Oksalaate sisaldavaid toite võib süüa koos kaltsiumi sisaldavate toiduainetega – seedetraktis tekkiv kaltsiumoksalaat väljub väljaheitega ja ei jõua neerudesse.Soodne kasutada tiasiide (diureetikumid), mis vähendavad kaltsiumi eritumist uriini ja tsitraate (sidrunhape), mis seovad kaltsiumi.
Kaltsiumfosfaat ehk Apatit	Kaltsiumi ainevahetuse häire, mida reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja 1,25‑dihüdroksü D‑vitamiin, primaarne hüperparatüreoidism. Kaltsiumfosfaadi kristallid moodustuvad kergemini leeliselises uriinis. Kui uriini pH tõuseb, suureneb fosfaadi ioniseerumine ja kaltsiumfosfaadi üleküllastus, mis soodustab kristallide teket.	Suurendada vedeliku tarbimist, vähendada uriini pH‑d – kaltsiumfosfaat kristalliseerub kergesti, kui uriini pH on üle 6,5. Piirata soola tarbimist. Kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal toidus. Kuseteede infektsioonide vältimine ja ravi.
Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraat ehk Brushit	Kaltsiumi ainevahetuse häire, mida reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja 1,25‑dihüdroksü D‑vitamiin (D₃), primaarne hüperparatüreoidism. Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraadi kristallid moodustuvad kergemini leeliselises uriinis.	Suurendada vedeliku tarbimist. Alandada uriini pH‑d. Vältida fosfaadirikkaid töödeldud toite. Infektsioonide vältimine. Soola tarbimise vähendamine.
Kusihape ehk Uricit	Uraatikivid tekivad happelises uriinis. Puriinirikas toit, podagra. Vähene vedeliku tarbimine. Ülekaal, metaboolne sündroom.	Uriini alkalisatsioon: kivid tekivad happelises uriinis ning uriini leelistamine (tsitraadiga) võib kive lahustada ja ka uute teket ära hoida. Suurendada vedeliku tarbimist. Puriinirikaste toitude vältimine: liha ja rupskid (maks, pasteet, neerud, süda jt), kaunviljad, alkohol sh õlu, kala (nt. forell, lõhe, anšoovised, sardiinid) jt.
Tsüstiin	Geneetiline autosoom-retsessiivne häire, aminohappe tsüstiin liigne eritumine uriini ehk tsüstiinuuria. Laste neerukivid. Varajane diagnoos aitab vältida neerukahjustust.	Suurendada vedeliku tarbimist, hoida uriini pH üle 6,5. Vähendada metioniinirikkaid toite, (erinevad lihad, munavalge, piimatooted, pähklid jt). Kasutada tsüstiini lahustavaid ravimeid
Ksantiin	Geneetiline häire, ensüümi ksantiin dehüdrogenaasi defitsiit. Ensüüm vastutab hüpoksantiini ja ksantiini muundamise eest kusihappeks. Puriinid → hüpoksantiin → ksantiin → kusihape Ensüümi puudulikkuse korral kuhjub ksantiin ja võivad tekkida neerukivid.	Ksantiin on halvasti lahustuv igas pH‑vahemikus. Klassikalise ksantiinuuria jaoks ei ole spetsiifilist ravi, kuid soovitatakse üldisi meetmeid. Puriinirikaste toitude vältimine: liha ja rupskid (maks, pasteet, neerud, süda jt), kaunviljad, alkohol sh õlu, kala (nt. forell, lõhe, anšoovised, sardiinid) jt.

Ligikaudu 50%-l neerukividega patsientidest võib kümne aasta jooksul tekkida retsidiiv. Kõrge riski gruppi kuuluvad inimesed, kellel on kivide tekkeks perekondlik eelsoodumus, esinenud rohkem kui üks neerukivi, esinenud struviit- ja/või tsüstiinkivid, neerukivitõbi avaldunud noores eas, retsidiveeruvad kuseteede infektsioonid, primaarne hüperparatüreoidism, ja kelle toitumisharjumused on seotud suurema kivide tekkeriskiga.

Kirjandusallikad:

Stamatelou K, Goldfarb DS. Epidemiology of kidney stones. Healthcare (Basel). 2023;11(3):424. doi:10.3390/healthcare11030424.
Kidney stones in adults: Evaluation of the patient with established stone disease. In: UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 11.02.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com/contents/kidney-stones-in-adults-evaluation-of-the-patient-with-established-stone-disease
Kahu J. Neerukivitõbe esineb üha sagedamini. 04.11.2025. [Internet]. [vaadatud 11.02.2026].
Confido; Kukk L. Mis on neerukivid ja kuidas need tekivad?
04.2022. [Internet]. [vaadatud 11.02.2026]. Saadaval: https://www.confido.ee/mis-on-neerukivid-ja-kuidas-need-tekivad/