Immuunglobuliini vabade kapa- ja lambdaahelate suhe seerumis (Ig fKappa/Ig fLambda)

• Immuunglobuliini vabad kapaahelad seerumis (S-Ig fKappa)
• Immuunglobuliini vabad lambdaahelad seerumis (S-Ig fLambda)
• Immuunglobuliini vabade kapa- ja lambdaahelate suhe seerumis (S-Ig fKappa/S-Ig fLambda)

Kapa- ja lambda kergahelad on antikehade ehk immuunglobuliinimolekulide struktuurne osa, mida sünteesitakse organismis B-lümfotsüütide ja plasmarakkude poolt. Üks antikeha molekul koosneb alati vaid ühte tüüpi kergest ahelast (kas kapa või lambda). Tervetel inimestel on kerged ahelad enamasti seotud immuunglobuliinide raskete ahelatega (> 99%) ning seerumis leidub neid vabas vormis madalas kontsentratsioonis. Vabad kergahelad filtreeritakse neerupäsmakestes, reabsorbeeritakse ja metaboliseeritakse proksimaalsetes neerutuubulites.

Monoklonaalsete gammopaatiate korral (mis on B-rakuliste lümfoproliferatiivsed haigused) toimub ühe plasmarakuklooni patoloogiline proliferatsioon. Selle tulemusena toodetakse ebanormaalset immunoloogiliselt homogeenset monoklonaalset valku (monoklonaalne komponent, M-komponent, monoklonaalne immunglobuliin), samuti ühte tüüpi vabu monoklonaalseid kergeid ahelaid, mis on määratavad seerumis (ja uriinis). Ühte tüüpi kerge ahela kontsentratsiooni suurenemine koos samaaegse teist tüüpi ahela vähenemisega viitab monoklonaalsusele. Seetõttu muutub ka vabade kapa-/lambdaahelate suhe, mille järgi on seerumis võimalik tuvastada paraproteiini monoklonaalne tootmine. Kapa- ja lambda kergahelate poolestusaeg on 4-6 h, immunglobuliinidel ca 21 päeva, mistõttu kergahelate suhte analüüs võimaldab monitoorida ravi tulemust, haiguskulgu ja remissiooni.

Monoklonaalsete gammopaatiate hulka kuuluvad järgmised haigused: müeloomtõbi, mittesekretoorne müeloom (NSM), Waldenströmi makroglobulineemia, amüloidoos, aga ka ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (monoclonal gammopathy of undetermined significance, MGUS). Monoklonaalset valku võib esineda ka teiste vereloomehaiguste, näiteks lümfoomi, plasmotsütoomi, kroonilise lümfotsütaarse leukeemia korral. Kasvajalise plasmarakkude klooni üleproduktsiooni korral võib vabade kergete ahelate tase veres oluliselt tõusta ning organismist elimineerimisel võivad nad ladestuda neerudesse, põhjustades neerutuubulite düsfunktsiooni

Näidustus:

Monoklonaalsete gammopaatiate (plasmatsütoom, hulgimüeloom, Waldenströmi makroglobulineemia, amüloidoos, määratlemata tähendusega gammopaatia (MGUS)) diagnoosimine, haiguskulu ja ravi efektiivsuse jälgimine, retsidiivi avastamine koos analüüsiga valkude fraktsioonid, valk ja vajadusel koos analüüsiga monoklonaalsed immunoglobuliinid (S-Immfix).

Analüüsimeetod: nefelomeetria

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Kasutatud kirjandus:

1. Williamson MA, Snyder LM. Wallach’s Interpretation of Diagnostic Tests. 9th ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2011. p. 219–221.
2. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 6th ed. St. Louis: Elsevier Saunders; 2006. p. 306–308.
3. Uibo R, Salupere R. Serum protein electrophoresis in clinical diagnostics. Eesti Arst [Internet]. 2021 [cited 2025 Oct 8];100(9):548–55. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22550/version/16022/17096