Röga mikrobioloogiline uuring

Röga mikrobioloogiline uurimine on oluline alumiste hingamisteede infektsioonide diagnoosimisel. Kui röga pole proovimaterjalina kättesaadav, võib raviotsuse tegemisel lähtuda patsiendi east, esinevatest riskifaktoritest ja sagedasematest haigustekitajatest. Kopsupõletikud jaotatakse kodu- ja haiglatekkesteks ning kliinilise pildi alusel tüüpilisteks ja atüüpilisteks.

Vanus, riskifaktorid	Sagedasemad tekitajad
<6 nädalat	Streptococcus agalactiae, Escherichia coli
6 nädalat – 18 a	Respiratoorsed viirused (sh RSV) Mycoplasma pneumoniae Chlamydophila pneumoniae Streptococcus pneumoniae
Täiskasvanud <65 a	Mycoplasma pneumoniae Chlamydophila pneumoniae Streptococcus pneumoniae Respiratoorsed viirused
Täiskasvanud ≥65 a	Streptococcus pneumoniae Haemophilus influenzae Gram-negatiivsed pulkbakterid Respiratoorsed viirused Pseudomonas spp. Moraxella catarrhalis Staphylococcus aureus Legionella pneumophila
Haiglatekkene pneumoonia	Gram-negatiivne pulkbakter Klebsiella pneumoniae Pseudomonas spp. Staphylococcus aureus
Immuunpuudulikkusega patsient	Gram-negatiivne pulkbakter Streptococcus pneumoniae Seened Nocardia spp. Pneumocystis jirovici
Aspiratsioon	Anaeroobid
Alkohoolik	Klebsiella pneumoniae Streptococcus pneumoniae Anaeroobid
Intravenoosne süstija	Staphylococcus aureus
Viirusinfektsiooni järgselt	Staphylococcus aureus

Streptococcus pneumoniae on keskkonnatekkese kopsupõletiku sagedaseim tekitaja.

Staphylococcus aureus on sagedaseim viirusinfektsioonijärgse kopsupõletiku tekitaja (eriti vanuritel).

Atüüpiliste pneumooniate sagedasemateks tekitajateks on Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae ja Legionella pneumophila. Legionella pneumophila võib esineda nii tervetel kui immuunkomprimeeritutel ja infektsioon on sageli raske kuluga.

Näidustus: Alumiste hingamisteede bakteriaalne infektsioon

Uuritav materjal: Röga

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

Röga on soovitav materjal alumiste hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide diagnoosimiseks, kuid tuleb arvestada, et sageli on see kontamineerunud materjaliga ülemistest hingamisteedest ning et paljud tekitajad ei kasva tavasöötmetel (Legionella, Chlamydophila, Mycoplasma).

Alumiste hingamisteede materjalidest tehakse laboris esmalt Grami järgi värvitud preparaat. Kui preparaadis esineb >10 lameepiteeliraku ja <10 polümorfonukleaarse leukotsüüdi, siis käsitletakse materjali kui sülge ja mikrobioloogilist külvi ei teostata. Kuna vastsündinutel, imikutel ja väikelastel pole võimalik saada röga väljaköhimise teel, aspireeritakse neil materjali ülemistest hingamisteedest. Rögast anaeroobseid baktereid ei määrata, kuna materjal on kontamineerunud ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate anaeroobidega. Patogeensete mikroobide kasvu puudumine külvis ei tähenda alati infektsiooni puudumist. Põhjuseks võivad olla alustatud ravi antibiootikumidega ning teised tekitajad – viirused, seened, parasiidid, mükobakterid või mükoplasmad. Alumiste hingamisteede infektsioonide puhul jääb tekitaja leidmata 40 – 60%-l juhtudest.