Vaba türoksiin (S-fT4)

T4 (türoksiin, tetrajoodtüroniin) – peamine kilpnäärme hormoon, aminohappe türosiini jodeeritud derivaat. Sünteesi ja vabanemist kontrollib hüpofüüsi eessagara hormoon TSH. 99,9% türoksiinist tsirkuleerib organismis kandurvalkudega (TBG) seotult. T4 üldhulk sõltub nende kandurvalkude hulgast. Kilpnäärme funktsionaalse seisundi hindamiseks tuleks kasutada vaba türoksiini (fT4) määramist, kuna selle kontsentratsioon ei sõltu tavaliselt TBG hulga kõikumistest.

Näidustus:

  • Hüpo- ja hüpertüreoosi diagnostika
  • Ravi hindamine

Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Vaba T4 määramine on oluline, kui teised näitajad (TSH) on piiripealsed või esineb vasturääkivusi nende tulemuste tõlgendamisel. Samuti kui on tegemist TBG kontsentratsiooni muutustega (rasedus, östrogeenravi).

Kilpnäärme seisundi hindamise muudab keeruliseks mingi muu (mitte kilpnäärmest tingitud) äge haigus, sest mõnel patsiendil võib sellega kaasneda primaarne hüpotüreoos või kompensatoorne sekundaarne hüpotüreoos. Sellises olukorras on soovitatav määrata lisaks TSH kontsentratsioon.

Vaba T4 kõrged väärtused:

  • Hüpertüreoos
  • Sünnitusjärgne periood
  • Hepariinravi
  • Haigused, millega kaasneb vabade rasvhapete sisalduse tõus
  • Amiodaroonravi
  • Pärilik düsalbumineemiline hüpertüroksineemia

Vaba T4 madalad väärtused:

  • Hüpotüreoos
  • Rasedus (lõpufaasis), kuid harva alla alumist referentsväärtuse piir
  • Difenüülhüdatoniin ravi
  • Fenütoiin ja karbamasepiin ravi

Eduka asendusravi puhul türoksiiniga on fT4 umbes 20% kõrgem eutüreoidsest. Normaalne fT4 sisaldus võib olla alaravimise tunnus.

Kui patsiendi kliiniline pilt ei sobi analüüsitulemustega siis peaks arvesse võtma faktoreid, mis segavad fT4 määramist:

  • reumatoidfaktor
  • heterofiilsed- ja T4 autoantikehad
  • hepariinravi
  • albumiini sidumisvõime kõrvalekalded (pärilik düsalbumineemiline hüpertüroksineemia)