Laktaadi dehüdrogenaas (S-LDH)

Laktaadi dehüdrogenaas on rakusisene ensüüm, mida leidub kõigi keharakkude tsütoplasmas, kõige rohkem südame- ja skeletilihastes, erütrotsüütides, maksa- ja neerukoes, vähem kopsudes, silelihastes ja ajus. Rakusiseselt on ensüümi aktiivsus u 500x suurem kui seerumis.

LDH on koekahjustuse mittespetsiifiline näitaja – aktiivsus veres suureneb kõikide seisundite puhul, millega kaasneb rakumembraani läbilaskvuse suurenemine.

Näidustus:

  • Toetav uuring südame-, maksa-, erütropoeesi-, neerude-, skeletilihaste-, aju- ja kopsuhaiguste või -kahjustuste diagnoosimisel

Analüüsimeetod: Fotomeetria

Referentsväärtused:

< 1 k           135 – 630 U/L
1 – 12 k      135 – 375 U/L
1 – 4 a        135 – 305 U/L
5 – 11 a      120 – 245 U/L
> 12 a         120 – 246 U/L

Tõlgendus:

LDH kõrged väärtused:

  • Hematoloogilised haigused: megaloblastilised ja hemolüütilised aneemiad, ägedad leukeemiad, lümfoomid, kroonilised müeloproliferatiivsed haigused
  • Südamelihase infarkt: alates infarkti algusest LDH aktiivsus suureneb 10 – 12 tunni jooksul, maksimum on 48 – 72 tunnil, mõõdukalt suurenenud aktiivsus püsib 10. – 14. päevani
  • Maksahaigused (hepatiidid, maksatsirroos), kopsukahjustused (kopsuemboolia, sarkoidoos), maliigsed tuumorid, lihas- ja neeruhaigused
  • LDH aktiivsuse füsioloogiline suurenemine: raseduse viimane trimester

NB! Proovivõtmisel tekkinud hemolüüs ja tugev füüsiline koormus proovivõtu eelselt põhjustavad vale-positiivseid tulemusi. Samuti on oluline arvestada, et samal isikul võib esineda samaaegselt mitu LDH tõusu põhjust.