Naiste suguteede infektsioonid

Vt ka: Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI)

Rohkenenud tupevoolus ja/või vulvovaginaalsed ärritusnähud on naistel sageli esinev kaebus. Sagedasemaks rohkenenud tupevooluse põhjuseks on bakteriaalne vaginoos, trihhomoniaas, kandidiaas ja aeroobne vaginiit. Tihti esineb ka segainfektsioone. Rohkenenud tupevoolus võib olla seotud ka teiste füsioloogiliste ja patoloogiliste seisunditega ning hormonaalsete muutustega. Klamüdioosi või gonorröaga seotud emakakaelapõletikud võivad samuti põhjustada rohkenenud tupevoolust. Sagedasemad naiste suguteede infektsioonide ja mikrobioota muutustega seotud sündroomid on toodud Tabelis 1.

Tabel 1. Sagedasemad naiste suguteede infektsioonide ja mikrobioota muutustega seotud sündroomid

Sündroom	Haigus: olulised tekitajad (sagedasemad mikroobid rasvases kirjas)	Testid, uuringud	Uuringumaterjal / transportsüsteem
Voolus tupest (vaginiit/ vaginoos/ tservitsiit)	Kandidiaas: *Candida albicans,* Candida spp.	Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel Seentekülv tupekaapest Mikroskoopia Leishman-Giemsa ja Gram paneel	Tupekaabe/ vedel Amies’i transportsööde, preparaat alusklaasil
	Aeroobne vaginiit: S. pyogenes, S. pneumoniae, N. meningitidis, H. influenzae, E. coli, S. agalactiae, S. aureus jt. *Hingamisteede patogeenid põhjustavad vulvovaginiiti eelkõige enne puberteeti.	Mikroskoopia (Leishman–Giemsa ja Gram paneel) Aeroobne külv tupekaapest (põletiku esinemisel)
	Trihhomoniaas: T. vaginalis	Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel STLI DNA paneel
	Bakteriaalne vaginoos: mikroobikoosluse muutused koos Gardnerella, Atopobium’i jt patogeenide domineerimisega	Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel Mikroskoopia Leishman-Giemsa ja Gram paneel
	STLI patogeenide põhjustatud tservitsiit/vaginiit: N. gonorrhoeae, C. trachomatis, U. urealyticum, M. genitalium, T. vaginalis	STLI DNA paneel M. genitalium ja N. gonorrhoeae resistentsusmutatsioonid N. gonorrhoeae külv emakakaelakanalist	Tupekaabe, emakakaelakanalikaabe / vedel Amies’i transportsööde
	Viiruslik tservitsiit/vaginiit: HSV, CMV, adenoviirus	HSV1, HSV2, VZV DNA paneel STLI haavandi paneel Adenoviiruse DNA
Uretriit	STLI patogeenide põhjustatud uretriit: *N. gonorrhoeae, C. trachomatis,* *M. genitalium*, T. vaginalis, U. urealyticum	STLI DNA paneel M. genitalium ja N. gonorrhoeae resistentsusmutatsioonid N. gonorrhoeae külv ureetrast	Ureetrakaabe / vedel Amies’i transportsööde, esmasjoauriin / steriilne lisandita katsuti
	Viiruslik uretriit: adenoviirus, HSV	Adenoviiruse DNA HSV1, HSV2, VZV DNA paneel
	Muu bakteriaalne uretriit: *E. coli* (sagedamini naistel); H. influenzae, H. parainfluenzae, N. meningitidis, Candida spp. Meestel sagedamini: Pasteurella bettyae, C. glycuronolyticum, Gardnerella vaginalis	Aeroobne külv ureetrast	Ureetrakaabe / vedel Amies’i transportsööde, esmasjoauriin / konservandiga uriinikatsuti
Genitaal‑haavand	Süüfilis: T. pallidum; genitaalherpes: HSV 1/2; šankroid: H. ducreyi; lymphogranuloma venereum: C. trachomatis, LGV	STLI haavandi paneel	Haavandikaabe / vedel Amies’i transportsööde

Vaginiit ja vaginoos

Bakteriaalne vaginoos (BV) on kõige sagedasem tupevooluse põhjus fertiilses eas naistel (23–29% naistest), kuid seda võib esineda ka perimenopausis naistel. BV on tupe mikroobikoosluse muutus ehk düsbioos. Seda iseloomustab peamiselt anaeroobsete organismide, nagu Gardnerella vaginalis, Prevotella spp., Fannyhessea vaginae (end. Atopobium vaginae), Mycoplasma hominis või Mobiluncus spp. vohamine ja piimhapet tootvate laktobatsillide vähenemine tupes. Selle tagajärjel tõuseb tupe pH-tase. BV võib tekkida ja taanduda iseenesest ning kuigi seda ei peeta rangelt seksuaalsel teel levivaks infektsiooniks, on see seotud seksuaalse aktiivsusega.

Aeroobne vaginiit (AV) avaldub mädase vooluse, teatava atroofia ja vaginiidina. AV esineb 5–13% naistest. AV korral väheneb tupes laktobatsillide arv. Seoses sellega tõuseb pH-tase ja hakkavad domineerima potentsiaalselt patogeensed mikroorganismid, nagu Escherichia coli, B-grupi streptokokid, Staphylococcus aureus jne. Sageli esineb segainfektsioone. AV võib põhjustada pikaajalisi, vahelduvate ägenemistega sümptomeid ning ravijärgsed kordused on tavalised.

Kandidiaasi põhjustab inimese normaalsesse mikrobiootasse kuuluv Candida pärmseen. Enamik perimenopausis naistest on koloniseeritud Candidaga. Raseduse ajal on sagedus kõrgem, tüdrukutel ja postmenopausis naistel aga madalam. Kandidiaasi korral esineb tupes teraline valgevoolus. Candida albicans põhjustab 90% kandidiaasi juhtudest. Hinnanguliselt kogeb kuni 75% naistest elu jooksul vähemalt ühte sümptomaatilist kandidiaasi episoodi ning 6–9% esineb krooniline korduv vulvovaginaalne kandidiaas (vähemalt 4 episoodi aastas). Kandidiaasi teket soodustab antibiootikumravi, rasedus, diabeet ja immuunsupressiivne ravi.

Trihhomoniaas (TV). Trichomonas vaginalis on viburitega algloom, mis parasiteerib suguteedes. Täiskasvanutel levib see peaaegu eranditult sugulisel teel. Kõige ilmsem peremeesorganismi reaktsioon infektsioonile on polümorfonukleaarsete leukotsüütide lokaalne suurenemine.

Tsütolüütiline vaginoos (TsV). Tsütolüütiline vaginoos on seisund, mis tuleneb tupe mikrobioota tasakaalu häirumisest laktobatsillide liigse kasvu tõttu. Liigne happesus kahjustab tupe epiteeli, põhjustades epiteelirakkude lüüsi ning põletikule sarnaseid sümptomeid. Tsütolüütilist vaginoosi esineb sagedamini menstruaaltsükli luteaalfaasis, raseduse ajal, perimenopausis ja diabeedi korral. Sümptomid sarnanevad sageli vulvovaginaalse kandidiaasi kliinilisele leiule. TsV esinemissagedus varieerub (1,7–26,7%).

Atroofiline vaginiit (AtrV). Atroofiline vaginiit on põletikuline seisund, mis tuleneb tupeatroofiast ning on sageli seotud östrogeenipuudusega. Östrogeenipuudus võib ilmneda menopausi tagajärjel, aga ka kirurgilise menopausi, kiiritusravi, keemiaravi või teatud ravimite kasutamise tulemusena. Ajutine östrogeenipuudus võib esineda ka imetamise ajal. Tupeatroofia korral muutub tupe epiteel õhemaks, väheneb selle elastsus ja sekretsioon, põhjustades tupe kuivust ja ärritust. Laktobatsillide vähenemise tõttu tõuseb tupe pH-tase, luues soodsa keskkonna patogeensete mikroobide paljunemiseks. Esinemissagedus on 20% 40–45-aastastel ja kuni 54% 52–55-aastastel naistel.

Tabel 2. Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiitide kliinilised tunnused

Bakteriaalne vaginoos (BV)	Aeroobne vaginiit (AV)	Trihhomoniaas (TV)	Kandidiaas	Tsütolüütiline vaginoos (TsV)	Atroofiline vaginiit (AtrV)
50% asümptomaatiline rohkenenud halvalõhnaline voolus kalalõhn ei esine	10–20% asümptomaatiline mädane tupevoolus põletus- või kõrvetustunne pindmine düspareuunia tupe piirkonna erüteem ja ödeem	10–50% asümptomaatiline ca 70%-l vahutav ja 10–30%-l kollakas tupevoolus vulva sügelus, erüteem düsuuria harvem ebamugavustunne alakõhus vaginiit	ca 60% koloniseeritud ja 10–20% minimaalsed sümptomid vulva piirkond on valulik, sügelev ja esineb erüteem kohupiimjas voolus düspareuunia piirkonna fissuurid	sügelus- ja põletustunne tupes düspareuunia düsuuria rohkenenud tupevoolus valge, kohupiimjas voolus	sümptomid 10–50% postmenopausis ja kuni 15% premenopausis naistest tupekuivus ja sügelus düspareuunia urineerimis-häired, inkontinents vesine, valge või kollane, ebameeldiva lõhnaga voolus

Tservitsiit ehk emakakaelapõletik võib kulgeda asümptomaatiliselt, kuid tüüpilised sümptomid on ebanormaalne tupevoolus (kollakas, rohekas, vahutav, lõhnav), valu vahekorra ajal (düspareuunia), veritsus pärast vahekorda või tsükliväliselt, alakõhuvalu, sügelus ja punetus suguelundite piirkonnas, sage urineerimisvajadus. Enamasti on põhjustajaks STLI patogeenid (STLI DNA paneel). Põletik võib haarata ka teisi naise suguteede piirkondi. Tinglikult jaotatakse suguteede põletikke alumisteks (vulvovaginiit ja tservitsiit) ning ülemisteks (endometriit ja adneksiit).

Uretriit ehk kusetorupõletik avaldub eritisena ureetrast ja/või valulikkusena urineerimisel. Uretriit on multifaktoriaalne sündroom, mille kõige sagedasemaks põhjuseks on sugulisel teel levivad infektsioonid (STLI DNA paneel). Uretriit on sagedasem seksuaalselt aktiivsetel naistel vanuses 20–24 aastat.

Genitaalhaavandeid võivad põhjustada mitmed erinevad patogeenid (STLI haavandi paneel). Olulisemate põhjuste ja sümptomite võrdlus on toodud Tabelis 3.

Tabel 3. Genitaalhaavandite etioloogia, sümptomid ja esinemissagedus

Etioloogia	Haavandi iseloom	Valulikkus	Muud sümptomid	Esinemissagedus
Genitaalherpes (HSV‑1, HSV‑2)	Väikesed villid, mis haavanduvad	Valulik	Sügelus, põletustunne, palavik, lümfisõlmede suurenemine	Väga sage
Süüfilis (Treponema pallidum)	Üksik, kõva servaga haavand	Valutu	Lokaalne lümfisõlmede suurenemine	Harv, sagedasem riskirühmades
Šankroid (Haemophilus ducreyi)	Pehme servaga haavand, sageli mitu	Väga valulik	Mädane eritis, lümfadeniit	Haruldane Euroopas, endeemiline arengumaades
Vöötohatis (VZV)	Vöötohatise tüüpi villid ja haavandid	Valulik	Närvivalu, põletustunne, vöötohatise lööve	Harv, sagedasem immuunpuudulikkuse korral
Tsütomegaloviirus (CMV)	Ebatüüpilised haavandid	Valulik	Peamiselt immuunpuudulikkusega patsientidel	Väga harv
Lymphogranuloma venereum (C. trachomatis LGV)	Väike valutu paapul või haavand	Alguses valutu, hiljem valulik	Inguinaalne lümfadeniit, proktokoliit, fistulid, palavik	Harv Euroopas (peamiselt MSM-idel ja HIV-positiivsetel), sagedasem troopikas /subtroopikas

Laboratoorne diagnostika

Ülevaade vaginiidi ja vaginoosi laboratoorsetest testidest on toodud Tabelis 4.

Tabel 4. Vaginiidi ja vaginoosi laboratoorne diagnostika

Meetod / test	BV	TV	Candida	AV	TsV	AtrV
Mikroskoopia: Leishman–Giemsa ja Gram paneel	Sobib (Nugenti kriteeriumi alusel, võtmerakud)	Tundlikkus madal (45–60%)	Tundlikkus madal (kuni 65%)	Sobib põletiku hindamiseks, vajadusel kombineerida aeroobse külviga	Sobib Viitab: PMN-ide/epiteeli suhe < 1, laktobatsillide rohke leid ja tsütolüüs	Sobib Viitab: PMN-ide/epiteeli suhe > 1, mikroobid puuduvad või neid on vähe, domineerivad parabasaalkihi epiteelirakud
NAAT: Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi DNA paneel	Sobib: tundlikkus 91,7% ja spetsiifilisus 86,6%	Sobib: tundlikkus 94,4% ja spetsiifilisus 99,9%	Sobib: Candida spp. tundlikkus 91,1% ja spetsiifilisus 95,6%	Pole üksinda sobiv, kuid laktobatsillide puudumine võib viidata AV-le	Ei sobi	Ei sobi
Seente külv tupekaapest	Ei sobi	Ei sobi	Sobib: määrab ka teisi pärmseente liike, vajadusel saab testida ravimtundlikkust	Ei sobi	Ei sobi	Ei sobi
Aeroobne külv tupekaapest	Ei sobi	Ei sobi	Madalam tundlikkus kui pärmseente külvil	Pole üksinda sobiv, täiendav meetod mikroskoopiale	Ei sobi	Ei sobi

Analüüsimeetodid

Mikroskoopia: Leishman–Giemsa ja Gram paneel

Uuritav materjal: emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, tupekaabe kahel alusklaasil

Mikroskoopia eesmärk on teha kindlaks mikroorganismide morfoloogia ja põletikulise reaktsiooni olemasolu. Materjal värvitakse Leishman-Giemsa ja Grami meetodil, mistõttu tuleb võtta 2 natiivpreparaati. Preparaatides hinnatakse: polümorfonukleaarsete leukotsüütide (PMN) hulka ja PMN-ide/epiteeli suhet, võtmerakke (clue cells), Nugenti kriteeriumi, erütrotsüüte, grampositiivseid pulkbaktereid ja kokke (leid ja hulk), gramnegatiivsed pulkbaktereid ja kokke (leid ja hulk), Gardnerella-laadseid mikroobe, Mobiluncus-laadseid mikroobe, pärmirakke ja seeneniite, Trichomonas vaginalis’e esinemist.

Otsene mikroskoopia annab informatsiooni genitaaltrakti üldseisundi kohta, võimaldab hinnata põletikulise reaktsiooni olemasolu ja intensiivsust, bakteriaalse vaginoosi esinemist ja raskusastet ning hinnata erinevate mikroobitüüpide leidu.

Mikroskoopia abil saab kirjeldada ka teatud haigustekitajate (Trichomonas vaginalis, pärmseened) leidu, kuid meetodi tundlikkus nende osas on võrreldes NAT-uuringuga

Tõlgendus: Mikroskoopia Leishman-Giemsa ja Gram paneel

Nukleiinhappe amplifikatsioonitestid (NAT)

Uuritav materjal: tupekaabe

Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel

Sobib esmase valikuna tupevooluse korral. Aeroobse vaginiidi kahtlusel kombineerida mikroskoopiaga ning vajadusel aeroobse külviga.
BV hinnangu andmiseks määratakse: Lactobacillus, Fannyhessea vaginae (end. Atopobium vaginae), Gardnerella vaginalis, Mobiluncus spp.; trihhomoniaasi diagnostikaks: Trichomonas vaginalis; kandidiaasi diagnostikaks: Candida albicans ja teised Candida liigid (C. krusei, C. glabrata, C. dubliensis, C. parapsilosis, C. tropicalis, C. lusitaniae – test ei erista neid liigi tasemel).

Bakteriaalse vaginoosi ja trihhomoniaasi DNA paneel

Tupevooluse korral, vajadusel kombineerida mikroskoopia ja pärmseente külviga.
BV hinnangu andmiseks määratakse: Lactobacillus, Fannyhessea vaginae (end. Atopobium vaginae), Gardnerella vaginalis, Mobiluncus spp.; trihhomoniaasi diagnostikaks: Trichomonas vaginalis.

Tõlgendus:

Uuringu tulemus näitab paneelis olevate patogeenide olemasolu või puudumist ning annab hinnangu bakteriaalse vaginoosi esinemise kohta.

Trichomonas vaginalis’e leid viitab trihhomoniaasile.
Candida leid võib viidata kandidoosile. Kuna pärmseeni leidub tupe mikrobiootas väheses koguses ka normaalselt, tuleb leidu tõlgendada koos kliiniliste sümptomitega.
BV hinnang põhineb tootja valideeritud algoritmil, mis arvestab laktobatsillide ja BV indikaatormikroobide ( vaginae, G. vaginalis, Mobiluncus spp.) omavahelisi hulgalisi suhteid. Üksiku indikaatormikroobi leid ei oma veel diagnostilist väärtust, mistõttu nende leidu ei raporteerita. Paneelide bakteriaalse vaginoosi hinnang korreleerub hästi mikroskoopial bakteriaalse vaginoosi hindamiseks kasutatava Nugenti skooriga (Vieira-Baptista et al).

Külviuuringud

Uuritav materjal: tupekaabe

Seente külv tupekaapest võimaldab poolkvantitatiivselt tuvastada pärmseente esinemist ning määrata neid liigi tasemel. Pärmseente liigi tasemel määramine võib olla vajalik õige ravi määramiseks. Korduvate ja/või ravile allumatute kandidooside esinemisel on näidustatud pärmseente ravimtundlikkuse määramine.

Tõlgendus: Candida leid võib viidata kandidoosile. Kuna pärmseeni leidub tupe mikrobiootas väheses koguses ka normaalselt, tuleb leiu tõlgendamisel arvestada mikroobide hulka, põletiku esinemist (kui teostatud on ka mikroskoopia) ja kliinilisi sümptomeid.

Aeroobne külv tupekaapest

On näidustatud antibakteriaalse ravi määramiseks aeroobse vaginiidi korral, kui eelnevalt on mikroskoopia abil tuvastatud põletiku olemasolu.

Tõlgendus: leiu tõlgendamisel tuleb arvestada mikroobide hulka, põletiku esinemist (kui teostatud on ka mikroskoopia) ja kliinilisi sümptomeid.

Beetahemolüütilise streptokoki külv tupekaapest

β-hemolüütilise streptokoki külv on eelkõige näidustatud rasedatel Streptococcus agalactiae (B-grupi streptokokk) kandluse tuvastamiseks.

Tõlgendus: positiivne tulemus viitab Streptococcus agalactiae (B-grupi streptokokk) kandlusele.

Vaginiidi ja vaginoosi leidude tõlgendamine

Eelkirjeldatud sündroomid võivad sageli esineda ka asümptomaatiliselt (esineb laboratoorne patoloogiline leid, kuid kaebused ja sümptomid puuduvad), mistõttu nii patsiendi käsitluses kui ka ravi vajaduse hindamisel tuleb uuringute tulemusi tõlgendada koos kliinilise pildiga. Samaaegselt võib esineda mitu erinevat vaginiidi/vaginoosi vormi ja/või segainfektsioon erinevate patogeenidega. Sarnast kliinilist pilti võib anda ka sugulisel teel levivate infektsioonitekitajate (STLI) põhjustatud tservitsiit (STLI DNA paneel) ja mitmed mitteinfektsioossed seisundid (vulva dermatoosid või allergilised seisundid, võõrkeha, emakakaelapolüüp, emakakaela düsplaasia, pahaloomulised protsessid, hormonaalsed muutused nagu östrogeenivaegus jne).

Kirjandusallikad:

Sherrard J, Wilson J, Donders G, Mendling W, Jensen JS. 2018 European (IUSTI/WHO) guideline on the management of vaginal discharge (revision 2023).
International Union Against Sexually Transmitted Infections (IUSTI); 2023. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://iusti.org/wp-content/uploads/2023/04/IUSTI-vaginal-discharge-guidelines_2023.pdf
Janier M, Unemo M, Dupin N, Tiplica GS, Potočnik M, Patel R. 2020 European guideline on the management of syphilis.
J Eur Acad Dermatol Venereol. 2020;35(3):574–588. doi:10.1111/jdv.16946
de Vries HJC, de Barbeyrac B, de Vrieze NHN, Viset JD, White JA, Vall‑Mayans M, Unemo M. 2019 European guideline on the management of lymphogranuloma venereum. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2019;33(10):1821–1828. doi:10.1111/jdv.15729
Lautenschlager S, Kemp M, Christensen JJ, Vall‑Mayans M, Moi H. 2017 European guideline for the management of chancroid. Int J STD AIDS. 2017;28(4):324–329. doi:10.1177/0956462416687913
Tuddenham S, Ghanem KG. Approach to the patient with genital ulcers. In: Connor RF, editor. UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com/contents/approach-to-the-patient-with-genital-ulcers
Brilene T, Haldre K, Karro H, et al. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2021. Tallinn: Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing; 2021. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2021/06/Ravijuhis_2021.pdf
Vieira‑Baptista P, Silva AR, Costa M, Aguiar T, Saldanha C, Sousa C. Clinical validation of a new molecular test (Seegene Allplex™ Vaginitis) for the diagnosis of vaginitis: a cross-sectional study. 2021;128(8):1344–1352. doi:10.1111/1471-0528.16661