Naiste suguteede infektsioonid

Vt ka Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI)

Rohkenenud tupevoolus ja/või vulvovaginaalsed ärritusnähud on sageli esinev kaebus naistel. Sagedasemaks rohkenenud tupevooluse põhjuseks on bakteriaalne vaginoos, trihhomoniaas, kandidiaas ja aeroobne vaginiit. Tihti esineb ka segainfektsioone. Rohkenenud tupevoolus võib olla seotud ka teiste füsioloogiliste ja patoloogiliste seisunditega ning hormonaalsete muutustega. Klamüüdioosi või gonorröaga seotud emakakaelapõletikud võivad samuti põhjustada rohkenenud tupevoolust. Sagedasemd naiste suguteede infektsioonide ja mikrobioota muutustega seotud sündroomid on esitatud Tabelis 1.

Tabel 1. Sagedasemad naiste suguteede infektsioonide ja mikrobioota muutustega seotud sündroomid

Vaginiit ja vaginoos

Bakteriaalne vaginoos (BV) on kõige sagedasem tupevooluse põhjus fertiilses eas naistel (23-29 %-l), kuid seda võib esineda ka perimenopausis naistel. BV on tupe mikroobikoosluse muutus ehk düsbioos. Seda iseloomustab peamiselt anaeroobsete organismide nagu Gardnerella vaginalis, Prevotella spp., Fannyhessea vaginae (endine Atopobium vaginae), Mycoplasma hominis, Mobiluncus spp. vohamine ja piimhapet produtseerivete laktobatsillide vähenemine tupes. Selle tagajärjel tõuseb tupe pH. BV võib tekkida ja taanduda spontaanselt ning kuigi seda ei peeta rangelt seksuaalsel teel levivaks infektsiooniks, on see seotud seksuaalse aktiivsusega.

Aeroobne vaginiit (AV) avaldub mädase vooluse, teatava atroofia ja vaginiidiga. AV esineb 5-13% naistest. AV korral väheneb tupes laktobatsillide arv, seoses sellega tõuseb pH ja hakkavad domineerima potenisaalselt patogeensed mikroorganismid, nagu Escherichia coli, B-grupi streptokokid ja Staphylococcus aureus jne. Sageli esineb segainfektsioone. AV võib põhjustada pikaajalisi sümptomeid vahelduvate ägenemistega ning ravi järgsed kordused on tavalised.

Kandidiaas. Põhjustab inimese normaalsesse mikrobiootasse kuuluv Candida pärmseen. Enamik premenopausaalsetest naistest on koloniseeritud Candida-ga, raseduse ajal on sagedus kõrgem, tüdrukutel ja postmenopausis naistel aga madalam. Kandidiaasi korral esineb tupes teraline valgevoolus. Candida albicans põhjustab 90%-l kandidiaasi juhtudest. Hinnanguliselt kogeb vähemalt 75% naistest elu jooksul vähemalt ühte sümptomaatilist kandidiaasi episoodi ning 6–9% esineb krooniline korduva vulvovaginaalne kandidiaas (vähemalt 4 episoodi aastas). Kandidiaasi teket soodustab antibiootikumravi, rasedus, diabeet ja immuunsupressiivne ravi.

Trihhomoniaas (TV). Trichomonas vaginalis (TV) on viburitega algloom, mis parasiteerib suguteedes. Täiskasvanutel levib see peaaegu eranditult sugulisel teel. Kõige ilmsem peremeesorganismi reaktsioon infektsioonile on polümorfonukleaarsete leukotsüütide lokaalne suurenemine.

Tsütolüütiline vaginoos (TsV). Tsütolüütiline vaginoos on seisund, mis tuleneb tupe mikrobioota tasakaalu häirumisest laktobatsillide liigse kasvu tõttu. Liigne happesus kahjustab tupe epiteeli, põhjustades epiteelirakkude lüüsi ning põletikule sarnaseid sümptomeid. Tsütolüütilist vaginoosi esineb sagedamini menstruaaltsükli luteaalfaasis, raseduse ajal, perimenopausis ning diabeedi esinemisel. Sümptomid sarnanevad sageli vulvovaginaalse kandidiaasi kliinilisele leiule. TsV esinemissagedus varieerub uuringutes (1.7 – 26.7%).

Atroofiline vaginiit (AtrV). Atroofiline vaginiit on põletikuline seisund, mis tekib tupeatroofia tõttu ning on sageli seotud östrogeenipuudusega. Östrogeenipuudus võib ilmneda menopausi tagajärjel, aga ka kirurgilise menopausi, kiiritusravi, keemiaravi või teatud ravimite kasutamise tulemusena. Ajutine östrogeenipuudus võib esineda ka imetamise ajal. Tupeatroofia korral muutub tupe epiteel õhemaks, väheneb elastsus ja sekretsioon, mis põhjustab tupe kuivust ja ärritust. Laktobatsillide vähenemise tõttu tõuseb tupe pH-tase, mis loob soodsa keskkonna patogeensete mikroobide paljunemiseks. Esinemissagedus 20% (40-45 a) – 54% (52-55a).

Tabel 2. Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiitide kliinilised tunnused

Tservitsiit e emakakaelapõletik võib kulgeda asümptomaatiliselt, kuid tüüpilised sümptomid on ebanormaalne tupevoolus (kollakas, rohekas, vahutav, lõhnav); valu vahekorra ajal (düspareuunia), veritsus pärast vahekorda või tsükliväliselt, alakõhuvalu, sügelus ja punetus suguelundite piirkonnas, sage urineerimisvajadus. Enamasti on põhjustatud STLI patogeenide poolt (STLI DNA paneel). Põletik võib haarata ka teisi naise suguteede piirkondi. Tinglikult jaotatakse suguteede põletikke alumisteks (vulvovaginiit ja tservitsiit) ning ülemisteks (endometriit ja adneksiit).

Uretriit e kusetorupõletik, mis väljendub eritisena ureetrast ja/või valulikkusena urineerimise ajal. Uretriit on multifaktoriaale sündroom, mille kõige sagedasemaks põhjuseks on sugulisel teel levivad infektsioonid (STLI DNA paneel). Uretriit on sagedasem seksuaalselt aktiivsetel naistel vanuses 20–24 aastat.

Genitaalhaavandit võivad põhjustada mitmed erinevad patogeenid (STLI haavandi paneel). Olulisemate põhjuste ja sümptomite võrdlus on esitatud Tabelis 3.

Tabel 3. Genitaalhaavandite etioloogia, sümptomid ja esinemissagedus

Laboratoorne diagnostika

Ülevaade vaginiidi ja vaginoosi laboratoorsetest testidest on toodud Tabelis 4.

Tabel 4. Vaginiidi ja vaginoosi laboratoorne diagnostika

Analüüsimeetodid

Mikroskoopia: Leishman–Giemsa ja Gram paneel

Uuritav materjal: Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, tupekaabe kahel alusklaasil

Mikroskoopia eesmärk on kindlaks määrata mikroorganismide morfoloogia ja põletikulise reaktsiooni olemasolu. Materjal värvitakse Leishman-Giemsa ja Grami meetodil, mistõttu tuleb võtta 2 natiivpreparaati. preparaatides hinnatakse:

Polümorfonukleaarsete leukotsüütide (PMN) hulka ja PMN/Epiteeli suhet; võtmerakke (Clue rakud); Nugent kriteeriumi; erütrotsüüte; Grampositiivseid pulkbaktereid ja kokke (leid ja hulk); Gramnegatiivsed pulkbaktereid ja kokke (leid ja hulk); Gardnerella-laadseid mikroobe; Mobiluncus-laadseid mikroobe; pärmirakke ja seeneniite; Trichomonas vaginalis esinemist.

• Otsene mikroskoopia annab informatsiooni genitaaltrakti üldseisundi kohta, võimaldab hinnata põletikulise reaktsiooni olemasolu ja intensiivsust, bakteriaalse vaginoosi esinemist ja raskusastet ning hinnata erinevate mikroobitüüpide leidu
• Mikroskoopial saab kirjeldada ka teatud haigustekitajate (Trichomonas vaginalis, pärmseened) leidu kuid meetodi tundlikkus nende osas on oluliselt madalam võrrldes NAT uuringuga

Tõlgendus: Mikroskoopia Leishman-Giemsa ja Gram paneel

Nukleiinhappe amplifikatsioonitestid (NAT)

Uuritav materjal: tupekaabe

Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel

• Sobib esmase valikuna tupevooluse korral. Aeroobse vaginiidi kahtlusel kombineerida mikroskoopiaga ning vajadusel aeroobse külviga.
• BV hinnangu andmiseks määratakse: Lactobacillus spp, Fannyhessea vaginae (end. Atopobium vaginae), Gardnerella vaginalis, Mobiluncus; trihhomoniaasi diagnostikaks: Trichomonas vaginalis; kandidiaasi diagnostikaks: Candida albicans ja teised Candida liigid (C. krusei, C. glabrata, C. dubliensis, C. parapsilosis, C. tropicalis, C. lusitaniae – test ei erista neid liigi tasemel).

Bakteriaalse vaginoosi ja trihhomoniaasi DNA paneel

• Tupevooluse korral, vajadusel kombineerida mikroskoopia ja pärmseente külviga.
• BV hinnangu andmiseks määratakse: Lactobacillus spp, Fannyhessea vaginae (end. Atopobium vaginae), Gardnerella vaginalis, Mobiluncus; trihhomoniaasi diagnostikaks: Trichomonas vaginalis

Tõlgendus:

Uuringu tulemus näitab paneelis olevate patogeenide olemasolu või puudumist ning annab hinnangu bakteriaalse vaginoosi esinemise kohta.

• Trichomonas vaginalis leid viitab trihhomoniaasile.
• Candida leid võib viidata kandidoosile. Kuna pärmseeni leidub ka normaalselt väheses koguses tupemikrobiootas tuleb leidu tõlgendada koos kliiniliste sümptomitega
• BV hinnang põhineb tootja valideeritud algoritmil mis arvestab laktobatsillide ja BV indikaatormikroobide ( vaginae, G. vaginalis, Mobiluncus spp) omavahelisi hulgalisi suhteid. Üksiku indikaatormikroobi leid ei oma veel diagnostilist väärtust, mistõttu nende leidu ei raporteerita. Paneelide bakteriaalse vaginoosi hinnang korreleerub hästi mikroskoopial bakteriaalse vaginoosi hindamiseks kasutatava Nugent skooriga (Vieira-Baptista et al).

Külviuuringud

Uuritav materjal: tupekaabe

Seente külv tupekaapest võimaldab poolvantitatiivselt tuvastada pärmseente esinemist ning määrata neid liigi tasemel. Pärmseente liigitasemel määramine võib olla vajalik õige ravi määramisel. Korduvate ja/või ravile allumatute kandidooside esinemise korral on näidustatud pärmseente ravimtundlikkuse määramine.

Tõlgendus: Candida leid võib viidata kandidoosile. Kuna pärmseeni leidub ka normaalselt väheses koguses tupe mikrobiootas tuleb leidu tõlgendamisel arvestada mikroobi hulka, põletiku esinemist (kui teostatud ka mikroskoopia) ja kliinilisi sümptomeid.

Aeroobne külv tupekaapest

• on näidustatud antibakteriaalse ravi määramiseks aeroobse vaginiidi korral kui eelnevalt on tuvastatud põletiku olemasolu mikroskoopial.

Tõlgendus: leidu tõlgendamisel tuleb arvestada mikroobi hulka, põletiku esinemist (kui teostatud ka mikroskoopia) ja kliinilisi sümptomeid.

Beetahemolüütilise streptokoki külv tupekaapest

• β-hemolüütilise streptokoki külv on eelkõige näidustatud rasedatel Streptococcus agalactiae (B-grupi streptokokk) kandluse tuvastamiseks.

Tõlgendus: positiivne tulemus viitab Streptococcus agalactiae (B-grupi streptokokk) kandlusele

Vaginiidi ja vaginoosi leidude interpeteerimine

Eelkirjeldatud sündroomid võivad sageli esinda ka asümptomaatililiselt (esineb laboratoorne patoloogiline leid kuid kaebused ja sümptomid puuduvad), mistõttu nii patsiendi käsitluses kui ka ravi vajaduse hindamisel tuleb uuringute tulemusi tõlgendada koos kliinilise pildiga. Samaaegselt võib esineda ka mitu erinevat vaginiidi/vaginoosi vormi ja/või segainfektsioon erinevate patogeenidega. Sarnast kliinilist pilti võib anda ka sugulisel teel levivate infektsioonitekitajate (STLI) poolt põhjustatud tservitsiit (STLI DNA paneel) ja mitmed mitteinfektsioossed seisundid (vulva dermatoosid või allergilised seisundid, võõrkeha, emakakaelapolüüp, emakakaela düsplaasia, pahaloomulised protsessid, hormonaalsed muutused nt östrogeenivaegus jne).

Kirjandusallikad:

1. Sherrard J, Wilson J, Donders G, Mendling W, Jensen JS. 2018 European (IUSTI/WHO) guideline on the management of vaginal discharge (revision 2023).
   International Union Against Sexually Transmitted Infections (IUSTI); 2023. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026].
   Saadaval: https://iusti.org/wp-content/uploads/2023/04/IUSTI-vaginal-discharge-guidelines_2023.pdf
2. Janier M, Unemo M, Dupin N, Tiplica GS, Potočnik M, Patel R. 2020 European guideline on the management of syphilis.
   J Eur Acad Dermatol Venereol. 2020;35(3):574–588. doi:10.1111/jdv.16946
3. de Vries HJC, de Barbeyrac B, de Vrieze NHN, Viset JD, White JA, Vall‑Mayans M, Unemo M. 2019 European guideline on the management of lymphogranuloma venereum.
   J Eur Acad Dermatol Venereol. 2019;33(10):1821–1828. doi:10.1111/jdv.15729
4. Lautenschlager S, Kemp M, Christensen JJ, Vall‑Mayans M, Moi H. 2017 European guideline for the management of chancroid.
   Int J STD AIDS. 2017;28(4):324–329. doi:10.1177/0956462416687913
5. Tuddenham S, Ghanem KG. Approach to the patient with genital ulcers.
   In: Connor RF, editor. UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 05.11.2025].
   Saadaval: https://www.uptodate.com/contents/approach-to-the-patient-with-genital-ulcers
6. Brilene T, Haldre K, Karro H, et al. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2021.
   Tallinn: Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing; 2021. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026].
   Saadaval: https://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2021/06/Ravijuhis_2021.pdf
7. Vieira‑Baptista P, Silva AR, Costa M, Aguiar T, Saldanha C, Sousa C. Clinical validation of a new molecular test (Seegene Allplex™ Vaginitis) for the diagnosis of vaginitis: a cross-sectional study.
   2021;128(8):1344–1352. doi:10.1111/1471-0528.16661