Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI)

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLId) põhjustavad põletikke nii suguteedes kui ka ekstragenitaalselt (levinumad farüngiit ja proktiit). Mõned STLId on süsteemsed ja põhjustavad erinevate organsüsteemide kahjustusi (B-hepatiit, HIV, süüfilis jt). Olulsemad STLI tekitajad, nakatumisviisid, haigussümptomid, diagnostika on esitatud Tabelis 1.

Tabel 1. Olulisemad STLI tekitajad

Haigus / sündroom	Põhjustav mikroob	Levikutee	Sümptomid	Sümptomite avaldumise aeg peale nakatumist	Millal testida (aeg võimalikust nakatumisest)	Uuritav materjal	Laboratoorsed testid
Klamüdioos	Chlamydia trachomatis	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, ligikaudu 50% juhtudel sümptomid puuduvad	2–6 nädalat (tihti asümptomaatiline)	Alates 2 nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel
HPV infektsioon/emakakaelavähi risk	Inimese papilloomviirus (kõrge riski genotüübid, hr‑HPV)	Kontakt nahaga	Tihti infektsioon ilma väliste sümptomiteta	1–8 kuud (asümptomaatiline)	Emakakaelavähi sõeluuring (alates 30 eluaastast iga 5 aasta järel)	Emakakaelakanali kaabe	HPV kõrge riski DNA
Gonorröa (tripper)	Neisseria gonorrhoeae	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, farüngiit,, väga tihti sümptomid puuduvad (eriti kurgu ja päraku infektsiooni korral), artriit	2–7 päeva (tihti asümptomaatiline)	Alates 1 nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel N. gonorrhoeae külv N. gonorrhoeae DNA resistentsus
A‑hepatiit	A‑hepatiidi viirus (HAV)	Väljaheide, oraalne kontakt	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savivärvi väljaheide, 30% juhtudel sümptomid puuduvad	15–50 päeva (keskmiselt ~4 nädalat)	Alates 4 nädalast	Seerum, väljaheide	HAV Ab HAV IgM HAV RNA
B‑hepatiit	B‑hepatiidi viirus (HBV)	Veri, vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savi värvi väljaheide, 50-70% juhtudel sümptomid puuduvad	45–160 päeva (keskmiselt 90 päeva)	Alates 4 nädalast	Seerum	HBsAg, HBsAb, HBcAb (HBcIgM, HBeAg, HBeAb, HBV DNA)
C‑hepatiit	C‑hepatiidi viirus (HCV)	Veri jt kehavedelikud	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savi värvi väljaheide, 60–80% juhtudel sümptomid puuduvad	2–26 nädalat (keskmiselt 6–7 nädalat)	Äge infektsioon tuvastatav alates 2. nädalast	Seerum	HCV RNA HCV Ab
Herpes	Inimese lihtherpesviirus 1 ja 2 (HSV‑1, HSV‑2)	Kontakt nahaga ja limaskestaga	Valulikud villid genitaalpiirkonnas, suus või huultel, 60% juhtudel villid ei ole märgatavad	2–21 päeva (keskmiselt 6 päeva)	DNA villide ilmumisel, antikehad enamasti 3 kuust	Villisisu, seerum	STLI haavandi paneel HSV‑1/HSV‑2/VZV DNA paneel HSV‑1/2 IgM, IgG
HIV infektsioon, AIDS	Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV‑1, HIV‑2)	Veri, vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma, rinnapiim	Gripi sarnased sümptomid, suurenenud lümfisõlmed, nahalööve, paljud inimesed ei teadvusta sümptomeid	2–4 nädalat pärast serokonversiooni	HIV1 RNA 10st HIV1 p24- Ag/Ak 16st päevast	Seerum	HIV‑1/2 Ag+Ak HIV‑1 RNA QN
Süüfilis	Treponema pallidum	Kontakt naha esmashaavandiga	Paljud inimesed ei teadvusta sümptomeid	3 päeva – 3 kuud	Alates 3–4 nädalast	Haavandikaabe, seerum	STLI haavandi paneel T. pallidum Ak (IgG ja IgM immunoblot, RPR)
Trihhomoniaas	Trichomonas vaginalis	Vaginaalne sekreet, sperma	Voolus tupest, valulik urineerimine, valulik seksuaalvahekord, 10-50% on asümptomaatilised	4–28 päeva	Alates 1 nädalast	Tupekaabe	STLI DNA paneel Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel
Kandidiaas	Candida spp.	Mikroobide tasakaalu häiritus (pole tõeline STLI)	Sügelev, põletikuline ja kuiv genitaalpiirkond, valkjas viskoosne voolus tupest, valulik seksuaalvahekord	–	Sümptomite esinemisel	Tupekaabe	Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel Seentekülv
Kubemetäid	Phthirius pubis	Nahakontakt või nakatunud esemetega	Tingud või täid kubemekarvades, sügelevad ja punetavad paapulid suguelunditel	2–4 nädalat	Sümptomite esinemisel	Naha/karvade materjal	Mikroskoopia
Sügelised	Sarcoptes scabiei	Nahakontakt või nakatunud esemetega	Sügelemine ja villiline lööve randmetel, sõrmevahedes, kehavoltides	2–4 nädalat	Sümptomite esinemisel	Nahakaabe	Mikroskoopia
Urogenitaalne mükoplasmoos ja ureaplasmoos	Mycoplasma genitalium (harvem Ureaplasma urealyticum)	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, 40–75% juhtudel sümptomid puuduvad	1–3 nädalat (tihti asümptomaatiline)	Alates 2 nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel M. genitalium DNA resistentsus (Ureaplasma DNA paneel)

Mida arvestada STLI diagnoosimisel?

STLI on enamast asümptomaatiline, mistõttu tuleks skriinida ka terveid inimesi kellel riskikäitumine, nagu juhuslikud kaitsmata seksuaalvahekorrad. Kõige sagedamini kulgeb ilma kaebusteta levinuim suguhaigus klamüdioos, mida esineb sagedamini 15−29aastaste inimeste hulgas. Klamüüdia võib olla sümptomiteta isegi kuni 75% naistel ja pooltel meestest. Trihhomoniaas ei pruugi anda kliinilisi sümptomeid kuni 50% naistel ja 70-80% meestel. Pärast nakatumist kulgevad asümptomaatiliselt tihti ka HIV ja hepatiidid. Ka gonorröa võib esineda 50% naistest ja 10-20% meestest sümptomiteta.

Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Suguhaiguste ravimata jätmisel võib naistel lisaks kroonilistele põletikele olla ka viljatus või raseduse puhul katkemise oht. Samuti võivad nakkused kanduda edasi emalt lapsele. Lisaks loovad juba olemasolevad nakkused vastuvõtlikuma keskkonna ka teistele suguhaigustele.

Erinevate STLIde sümptomid ja riskigrupid kattuvad. Seetõttu tuleks eelistada kompleksdiagnostikat ja testida korraga mitme olulisema suguhaiguse suhtes kasutades STLI DNA paneeli (Chlamydia trachomatis, Mycoplasma genitalium, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis). Lisaks peaks riskikäitumise korral ennast testima ka süüfilise, HIV ja B hepatiidi suhtes.

Suguhaigused nagu klamüdioos ja gonorröa ei põhjusta põletikke ainult genitaaltraktis vaid ka kurgus ja rektumis. Ka heteroseksuaalsetel meestel ja naistel kes harrastavad vaid vaginaalseksi leitakse sageli suguhaiguste tekitajaid väljaspool suguteid. Uuringute põhjal on heteroseksuaalsetel inimestel ca 20% juhtumitest haigustekitaja leitav vaid ekstagenitaalsetest paikmetest (kurk, rektum). Meestega seksivatel meestel (MSM) jääb enamik (ligi 80%) STLI juhtumeid avastamata kui ekstragenitaalseid paikmeid ei uurita. Kuna tegemist sugulisel teel levivate haigustega on seksuaalpartnerite testimine ja ravi STLIde korral tingimata vajalik. Suguhaiguste läbipõdemine ei tekita immuunsust mistõttu nakatuda võib korduvalt sh ravimata partneritelt.

Antibiootikumresistentsuse üldine suurenemine puudutab ka suguhaiguste tekitajaid. Eriti kehtib see Mycoplasma genitalium ja Neisseria gonorrhoeae poolt põhjustatud infektsioonide korral ja võib põhjustada ravi ebaõnnestumist. Seetõttu on soovitav enne ravi määramist teostada vastavad resistentsusuuringud vt M. genitalium ja N. gonorrhoeae DNA resistentsusmutatsioonide uuringud; positiivse N. gonorrhoeae külvi korral teostatakse ka antibiootikumresistentsuse uuring

Infektsioonid suguteedes võivad olla põhjustatud nii STLI pateogeenide poolt aga ka endogeensed st inimese enda indigeense mikrobioota poolt (kandidoos, aroobne vaginiit). Suguteede infektsioonidega sarnast kliinilist pilti põhjustav bakteriaalne vaginoos aga ei ole otseselt infektsioon vaid pigem tupe mikrobioota koosluse muutus. Vt ka naiste suguteede infektsioonid.

Kirjandusallikad:

Sherrard J, Wilson J, Donders G, Mendling W, Jensen JS. 2018 European (IUSTI/WHO) guideline on the management of vaginal discharge (revision 2023).
International Union Against Sexually Transmitted Infections (IUSTI); 2023. [Internet]. [vaadatud 28.01.2026].
Saadaval: https://iusti.org/wp-content/uploads/2023/04/IUSTI-vaginal-discharge-guidelines_2023.pdf
Janier M, Unemo M, Dupin N, Tiplica GS, Potočnik M, Patel R. 2020 European guideline on the management of syphilis.
J Eur Acad Dermatol Venereol. 2020;35(3):574–588. doi:10.1111/jdv.16946
Jensen JS, Cusini M, Gomberg M, Moi H, Wilson J, Unemo M. 2021 European guideline on the management of Mycoplasma genitalium
J Eur Acad Dermatol Venereol. 2022;36(5):641–650. doi:10.1111/jdv.17972
Unemo M, Ross JDC, Serwin AB, Gomberg M, Cusini M, Jensen JS. 2020 European guideline for the diagnosis and treatment of gonorrhoea in adults.
Int J STD AIDS. 2020;32(2):108–126. doi:10.1177/0956462420949126
White JA, Dukers‑Muijrers NHTM, Hoebe CJPA, Kenyon CR, Ross JDC, Unemo M. 2025 European guideline on the management of Chlamydia trachomatis
Int J STD AIDS. 2025;0(0):1–16. doi:10.1177/09564624251323678
Brook G, Brockmeyer N, van de Laar T, et al. 2017 European guideline for the screening, prevention and initial management of hepatitis B and C infections in sexual health settings.
Int J STD AIDS. 2017;29(10):949–967.
Salavastru CM, Chosidow O, Janier M, Tiplica GS. European guideline for the management of pediculosis pubis. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2017;31(9):1425–1428. doi:10.1111/jdv.14420.
Salavastru CM, Chosidow O, Boffa MJ, Janier M, Tiplica GS. European guideline for the management of scabies. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2017;31(8):1248–1253. doi:10.1111/jdv.14351.
Horner P, Donders G, Cusini M, Gomberg M, Jensen JS, Unemo M. Should we be testing for urogenital Mycoplasma hominis, Ureaplasma parvum and Ureaplasma urealyticum in men and women? A position statement from the European STI Guidelines Editorial Board.
J Eur Acad Dermatol Venereol. 2018;32:1845–1851.
Brilene T, Haldre K, Karro H, et al. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2021.
Tallinn: Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing; 2021. [Internet]. [vaadatud 28.01.2026].
Saadaval: https://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2021/06/Ravijuhis_2021.pdf