Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI)

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI-d) põhjustavad põletikke nii suguteedes kui ka ekstragenitaalselt (levinumad on farüngiit ja proktiit). Mõned STLI-d on süsteemsed ja põhjustavad erinevate organsüsteemide kahjustusi (B-hepatiit, HIV, süüfilis jt). Olulisemad STLI tekitajad, nakatumisviisid, haigussümptomid ja diagnostika on toodud Tabelis 1.

Tabel 1. Olulisemad STLI tekitajad

Haigus/sündroom	Põhjustav mikroob	Levikutee	Sümptomid	Sümptomite avaldumise aeg peale nakatumist	Millal testida, aeg võimalikust nakatumisest	Uuritav materjal	Laboratoorsed testid
Klamüdioos	Chlamydia trachomatis	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, ligi 50% juhtudest sümptomid puuduvad	2–6 nädalat (tihti asümptomaatiline)	Alates 2. nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel
HPV-infektsioon / emakakaelavähi risk	Kõrge riski genotüübiga inimese papilloomiviirus (hr-HPV)	Kontakt nahaga	Tihti infektsioon ilma väliste sümptomiteta	1–8 kuud (asümptomaatiline)	Emakakaelavähi sõeluuring (alates 30. eluaastast iga 5 aasta järel)	Emakakaelakanali kaabe	HPV kõrge riski DNA
Gonorröa ehk tripper	Neisseria gonorrhoeae	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, farüngiit, väga tihti sümptomid puuduvad (eriti kurgu ja päraku infektsiooni korral), artriit	2–7 päeva (tihti asümptomaatiline)	Alates 1. nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel N. gonorrhoeae külv [1] [2] [3] [4] N. gonorrhoeae DNA resistentsus
A‑hepatiit	A‑hepatiidi viirus (HAV)	Väljaheide, oraalne kontakt	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savi värvi väljaheide, 30% juhtudest sümptomid puuduvad	15–50 päeva (keskmiselt 4 nädalat)	Alates 4. nädalast	Seerum, väljaheide	HAV Ab HAV IgM HAV RNA
B‑hepatiit	B‑hepatiidi viirus (HBV)	Veri, vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savi värvi väljaheide, 50–70% juhtudest sümptomid puuduvad	45–160 päeva (keskmiselt 90 päeva)	Alates 4. nädalast	Seerum	HBsAg, HBsAb, HBcAb (HBcIgM, HBeAg, HBeAb, HBV DNA)
C‑hepatiit	C‑hepatiidi viirus (HCV)	Veri ja muud kehavedelikud	Iiveldus, palavik, ikterus, väsimus, söögiisu vähenemine, tume uriin, kahvatu/savi värvi väljaheide, 60–80% juhtudest sümptomid puuduvad	2–26 nädalat (keskmiselt 6–7 nädalat)	Äge infektsioon tuvastatav 2. nädalast	Seerum	HCV RNA HCV Ab
Herpes	Inimese lihtherpesviiruse 1. ja 2. tüüp (HSV1, HSV2)	Kontakt nahaga, limaskestaga	Valulikud villid genitaalpiirkonnas, suus või huultel, 60% juhtudest pole villid märgatavad	2–21 päeva (keskmiselt 6 päeva)	DNA villide ilmumisel, antikehad enamasti 3. kuust	Villisisu, seerum	STLI haavandi paneel HSV1, HSV2, VZV DNA paneel HSV1/2 IgM, IgG
HIV infektsioon, AIDS	Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV1, HIV2)	Veri, vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma, rinnapiim	Gripi sarnased sümptomid, suurenenud lümfisõlmed, nahalööve, paljud inimesed ei märka sümptomeid	2–4 nädalat pärast serokonversiooni	HIV1 RNA 10. päevast, HIV1 p24-Ag/Ak 16. päevast	Seerum	HIV1/2 Ag+Ak HIV1 RNA QN
Süüfilis	Treponema pallidum	Kontakt naha esmashaavandiga	Paljud inimesed ei märka sümptomeid	3 päeva – 3 kuud	Alates 3.–4. nädalast	Haavandikaabe, seerum	STLI haavandi paneel T. pallidum Ak (IgG ja IgM immunoblot, RPR)
Trihhomoniaas	Trichomonas vaginalis	Vaginaalne sekreet, sperma	Voolus tupest, valulik urineerimine, valulik seksuaalvahekord, 10–50% juhtudest on asümptomaatilised	4–28 päeva	Alates 1. nädalast	Tupekaabe	STLI DNA paneel Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel
Kandidiaas	Candida spp.	Mikroobide tasakaalu häiritus (pole tõeline STLI)	Sügelev, põletikuline ja kuiv genitaalpiirkond, valkjas viskoosne voolus tupest, valulik seksuaalvahekord	–	Sümptomite esinemisel	Tupekaabe	Bakteriaalse vaginoosi ja vaginiidi tekitajate DNA paneel Seente külv
Kubemetäid	Phthirius pubis	Nahakontaktil või nakatunud esemetega	Tingud või täid kubemekarvades, sügelevad ja punetavad paapulid suguelunditel	2–4 nädalat	Sümptomite esinemisel	Naha/karvade materjal	Mikroskoopia
Sügelised	Sarcoptes scabiei	Nahakontakt või nakatunud esemetega	Sügelemine ja villiline lööve randmetel, sõrmevahedes, kehavoltides	2–4 nädalat	Sümptomite esinemisel	Nahakaabe	Mikroskoopia
Urogenitaalne mükoplasmoos ja ureaplasmoos	Mycoplasma genitalium (harvem Ureaplasma urealyticum)	Vaginaalne ja rektaalne sekreet, sperma	Voolus/mäda tupest, peenisest või pärakust, valulik urineerimine, 40–75% juhtudest sümptomid puuduvad	1–3 nädalat (tihti asümptomaatiline)	Alates 2. nädalast	Ureetrakaabe, tupekaabe, emakakaelakaabe, esmasjoa uriin, rektaalkaabe, kurgukaabe	STLI DNA paneel M. genitalium DNA resistentsus (Ureaplasma DNA paneel)

Mida arvestada STLI diagnoosimisel?

STLI on enamasti asümptomaatiline, mistõttu tuleks sõeluuringusse kaasata ka terveid inimesi, kellel esineb riskikäitumine, nagu juhuslikud kaitsmata seksuaalvahekorrad. Kõige levinum kaebusteta kulgev suguhaigus on klamüdioos, mida esineb sagedamini 15−29-aastaste inimeste hulgas. Klamüüdia võib olla sümptomiteta isegi kuni 75% naistel ja umbes pooltel meestest. Trihhomoniaas ei pruugi anda kliinilisi sümptomeid kuni 50% naistel ja 70–80% meestel. Pärast nakatumist kulgevad asümptomaatiliselt tihti ka HIV ja hepatiidid. Ka gonorröa võib esineda 50% naistest ja 10–20% meestest sümptomiteta.

Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Suguhaiguste ravimata jätmisel võib naistel lisaks kroonilistele põletikele esineda ka viljatus või raseduse katkemise oht. Samuti võivad nakkused kanduda edasi emalt lapsele. Lisaks loovad juba olemasolevad nakkused vastuvõtlikuma keskkonna teistele suguhaigustele.

Erinevate STLI-de sümptomid ja riskigrupid kattuvad. Seetõttu tuleks eelistada kompleksdiagnostikat ja testida korraga mitme olulisema suguhaiguse suhtes, kasutades STLI DNA paneeli (Chlamydia trachomatis, Mycoplasma genitalium, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis). Lisaks peaks riskikäitumise korral ennast testima ka süüfilise, HIV-i ja B-hepatiidi suhtes.

Suguhaigused nagu klamüdioos ja gonorröa ei põhjusta põletikke ainult genitaaltraktis, vaid ka kurgus ja rektumis. Ka heteroseksuaalsetel meestel ja naistel, kes harrastavad vaid vaginaalseksi, leitakse sageli suguhaiguste tekitajaid väljaspool suguteid. Uuringute põhjal on heteroseksuaalsetel inimestel umbes 20% juhtumitest haigustekitaja leitav vaid ekstragenitaalsetest paikmetest (kurk, rektum). Meestega seksivatel meestel (MSM-id) jääb enamik (ligi 80%) STLI-de juhtumeid avastamata, kui ekstragenitaalseid paikmeid ei uurita. Kuna tegemist on sugulisel teel levivate haigustega, on seksuaalpartnerite testimine ja ravi STLI korral tingimata vajalik. Suguhaiguste läbipõdemine ei tekita immuunsust, mistõttu nakatuda võib korduvalt, sh ravimata partnerite kaudu.

Antibiootikumresistentsuse üldine suurenemine puudutab ka suguhaiguste tekitajaid. Eriti kehtib see Mycoplasma genitalium’i ja Neisseria gonorrhoeae põhjustatud infektsioonide korral ja võib põhjustada ravi ebaõnnestumist. Seetõttu on soovitatav enne ravi määramist teha vastavad resistentsusuuringud: vt M. genitalium ja N. gonorrhoeae DNA resistentsusmutatsioonide uuringud. Positiivse korral tehakse ka antibiootikumresistentsuse uuring.

Infektsioone suguteedes võivad põhjustada nii STLI patogeenid, aga need võivad olla ka endogeensed – st põhjustatud inimese enda indigeense mikrobioota poolt (kandidoos, aeroobne vaginiit). Suguteede infektsioonidega sarnast kliinilist pilti põhjustav bakteriaalne vaginoos ei ole otseselt infektsioon, vaid pigem tupe mikrobioota koosluse muutus. Vt ka: Naiste suguteede infektsioonid.

Kirjandusallikad:

Sherrard J, Wilson J, Donders G, Mendling W, Jensen JS. 2018 European (IUSTI/WHO) guideline on the management of vaginal discharge (revision 2023). International Union Against Sexually Transmitted Infections (IUSTI); 2023. [Internet]. [vaadatud 28.01.2026].
Saadaval: https://iusti.org/wp-content/uploads/2023/04/IUSTI-vaginal-discharge-guidelines_2023.pdf
Janier M, Unemo M, Dupin N, Tiplica GS, Potočnik M, Patel R. 2020 European guideline on the management of syphilis.
J Eur Acad Dermatol Venereol. 2020;35(3):574–588. doi:10.1111/jdv.16946
Jensen JS, Cusini M, Gomberg M, Moi H, Wilson J, Unemo M. 2021 European guideline on the management of Mycoplasma genitalium J Eur Acad Dermatol Venereol. 2022;36(5):641–650. doi:10.1111/jdv.17972
Unemo M, Ross JDC, Serwin AB, Gomberg M, Cusini M, Jensen JS. 2020 European guideline for the diagnosis and treatment of gonorrhoea in adults.
Int J STD AIDS. 2020;32(2):108–126. doi:10.1177/0956462420949126
White JA, Dukers‑Muijrers NHTM, Hoebe CJPA, Kenyon CR, Ross JDC, Unemo M. 2025 European guideline on the management of Chlamydia trachomatis Int J STD AIDS. 2025;0(0):1–16. doi:10.1177/09564624251323678
Brook G, Brockmeyer N, van de Laar T, et al. 2017 European guideline for the screening, prevention and initial management of hepatitis B and C infections in sexual health settings. Int J STD AIDS. 2017;29(10):949–967.
Salavastru CM, Chosidow O, Janier M, Tiplica GS. European guideline for the management of pediculosis pubis. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2017;31(9):1425–1428. doi:10.1111/jdv.14420.
Salavastru CM, Chosidow O, Boffa MJ, Janier M, Tiplica GS. European guideline for the management of scabies. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2017;31(8):1248–1253. doi:10.1111/jdv.14351.
Horner P, Donders G, Cusini M, Gomberg M, Jensen JS, Unemo M. Should we be testing for urogenital Mycoplasma hominis, Ureaplasma parvum and Ureaplasma urealyticum in men and women? A position statement from the European STI Guidelines Editorial Board. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2018;32:1845–1851.
Brilene T, Haldre K, Karro H, et al. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2021.
Tallinn: Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing; 2021. [Internet]. [vaadatud 28.01.2026]. Saadaval: https://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2021/06/Ravijuhis_2021.pdf