Trichomonas vaginalis DNA

Trichomonas vaginalis on fakultatiivne anaeroobne algloom. Nakatumine toimub peamiselt sugulisel teel. Sünnituse käigus võib kanduda ka emalt lapsele. WHO andmetel jääb 25-50% nakatunud naistest asümptomaatiliseks, meestel on see osakaal veelgi suurem. Sümptomid võivad avalduda kuni 6 kuud pärast infektisooni. T. vaginalis võib naistel põhjustada vaginiiti, tservitsiiti, uretriiti, tupeesikunäärme põletikku. T. vaginalis´t seostatakse ka enneaegse sünnituse, imikute madala sünnikaalu, endometriidi, adneksiidi ja viljatusega. Meestel võib põhjustada uretriiti, prostatiiti, balanopostiiti, epididümiiti ja viljatust. Võrreldes gonorröa ja klamüüdiaga haigestutakse trihhomoniaasi oluliselt hiljem (vanuses 40-50 aastat).

NB! Laboratoorse diagnoosi tundlikkuse tõstmiseks soovitatakse võtta korraga mitu proovi mitmest eraldi lokalisatsioonist (vajadusel ka ekstragenitaalsetest piirkondadest). T. vaginalis laboratoorset diagnostikat on soovitatav siduda teiste genitaaltrakti patogeenidega, nagu C. trachomatis, M.genitalium ja N. gonorrhoeae, kuna tihti võib olla tegemist segainfektsiooniga. Oluline on kontrollida ka kõiki seksuaalpartnereid.

Rohkem infot trihhomoniaasi kohta leiate Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu ravijuhisest.

Näidustus: Urogenitaalinfektsioon, vaginiit, uretriit, tservitsiit

Uuritav materjal: Emakakaelakanalikaabe, esmasjoa uriin, kurgukaabe, rektaalkaabe, sperma, ureetrakaabe, tupekaabe, täpsustamata kehavedelik

Analüüsimeetod:Real-time PCR (reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon)

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:                       

  • Positiivne tulemus kinnitab Trichomonas vaginalis´e infektsiooni.
  • Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis T. vaginalis´e puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.