Soolevähk on nr 2 vähisurmade põhjustaja Eestis, mida diagnoositakse aina enam vanuses 40-50 eluaastast.

Hea koostööpartner!

Neli inimest sajast saab elu jooksul soolevähi diagnoosi. Eestis haigestub soolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest ja sellesse sureb keskmiselt 400 inimest aastas. Esinemissageduselt on soolevähk kolmandal kohal, kuid vähist põhjustatud surmadest lausa teisel kohal. Septembris pöörame tähelepanu soolevähi ennetusele – õigeaegne testimine aitaks ära hoida 150 jämesoolevähi surma aastas!

Miks testida mehi ja naisi juba alates 40ndatest eluaastatest?

Statistika näitab, et jämesoolevähk on üks levinumaid vähitüüpe nii meeste kui ka naiste seas, kuid meeste seas on haigestumus ja suremus elustiilist, riskikäitumisest ning bioloogilistest teguritest tulenevalt veidi kõrgem.

Soolevähki diagnoositakse aina enam vanusegrupis 40-50 eluaastat. Kui mujal Euroopas algab riiklik jämesoolevähi sõeluuring alates 50. eluaastast ning Ameerikas 45. eluaastast, siis Eestis algab see alates 60. eluaastast. Sellest tulenevalt leitakse täna umbes 20% jämesoolevähi juhtumitest kahjuks alles viimases staadiumis, kui on juba tekkinud siirded teistes elundites.

Kui lähisugulastel on esinenud jämesoolevähki, peaks ennetusele hakkama mõtlema alates 40. eluaastast. Kuna jämesoolevähki haigestutakse statistika kohaselt aina nooremana, soovitame kõigil (ka sümptomite puudumisel) testida peitvere taset roojas alates 45. eluaastast. See aitab tuvastada juba väikeses koguses roojas esinevat ja visuaalselt mitte avastatavat verd, mis on abiks seedetrakti verejooksu põhjuste selgitamisel.

Analüüs on näidustatud, aga proovimaterjali laborisse ei jõua

Viimase 12 kuu jooksul on SYNLAB meditsiinilaboris arstide poolt tellitud peitvere analüüsidest teostatud 62% juhtudest naistele ja 38% meestele. Kõige enam testitakse inimesi vanusevahemikus 50-59 ning 70-79 eluaastat.

SYNLABi statistika näitab, et sajast kuuel mehel ja naisel on roojaproovis peitvere tase üle normväärtuse.

Kahjuks iga näidustatud analüüs ei saa tulemust. Aastas jääb üle tuhande peitvere analüüsi teostamata, kuna proovimaterjali laborisse ei saabu. Ilmselt on siin suur osa neid inimesi, kes unustavad proovi anda, kuid paljudele on roojaproovi üleandmine ka ebamugav ja teadmatus tulemusest hirmutav. Oluline on teada, et kõrgem peitvere tase roojas ei pruugi alati viidata millelegi tõsisele, kuid tulemuse alusel saab teha teadlikke terviseotsuseid.

Teised sagedased põhjused, miks peitvere analüüs laboris teostamata jääb: proovimaterjali on liiga vähe või palju, võetakse vale proovimaterjal (nt rektaalkaabe) või saadetakse proovimaterjal vales tarvikus.

Positiivne peitveretest tähendab, et soolestikku on vaja edasi uurida

Positiivne peitveretest ei tähenda koheselt vähidiagnoosi, küll aga seda, et soolestikku on vaja täpsemalt uurida ja tavaliselt on selleks uuringuks endoskoopiline jämesooleuuring (koloskoopia).

Positiivsetest peitveretestidest osutub hilisematel uuringutel vähiks vaid 5% juhtudest, samas 20% juhtudest leitakse soolest vähieelsed seisundid.

Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Varakult avastatud soolevähk on 95% juhtudest ravitav. Kahjuks avastatakse praegu vaid 40% soolevähke varajases staadiumis.

Kuna esialgu healoomulise moodustise arenemine soolevähiks võib võtta aastaid, siis on väga oluline õigeaegne testimine ja haiguse varane avastamine.