Mükobakterite infektsioonid

Tuberkuloos on õhu teel leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis kompleksi kuuluv mükobakter. Haigus haarab enamasti kopse, kuid infektsioon võib lokaliseeruda ka teistes organites. Kõige sagedasemad kopsuvälise tuberkuloosi vormid on luude ja liigeste tuberkuloos, tuberkuloosne pleuriit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit ning intratorakaalne lümfadeniit.

Leepra on naha ja perifeersete närvide krooniline infektsioon, mida põhjustavad Mycobacterium leprae ja Mycobacterium lepromatosis. Leeprat tuleks kahtlustada krooniliste, standardravile allumatute nahakahjustuste korral – eriti kui kaasneb sensoorsete häirete teke kahjustuse piirkonnas või jäsemetes. Varajane diagnoosimine ja ravi on olulised, et vähendada pöördumatute närvikahjustuste riski, mis võivad viia käte, jalgade ja silmade püsiva puudeni.

Mittetuberkuloossed mükobakterid (NTM) on mükobakterite liigid, mis ei kuulu Mycobacterium tuberculosis kompleksi ega Mycobacterium leprae hulka ning mis on keskkonnas laialdaselt levinud. Mittetuberkuloossed mükobakterid võivad inimestel põhjustada peamiselt nelja kliinilist sündroomi: kopsuhaigused, lümfadeniit, dissemineeritud infektsioonid raske immuunpuudulikkusega patsientidel ning naha, pehmete kudede, luude ja liigeste infektsioonid.

Mükobakterite infektsioonide diagnoosimiseks on võimalik määrata Mycobacterium tuberculosis kompleksi DNA-d ning positiivse tulemuse korral rifampitsiini ja isoniasiidi ravimtundlikkust geenimutatsioonide alusel. Proovimaterjali saab värvida akridiinoranžiga ning tulemusi hinnata fluorestsentsmikroskoopia abil. Mükobakterite külvid teostatakse nii BACTEC MGIT vedelsöötmesse kui ka glütserooli lisandiga Löwenstein–Jenseni munasöötmele (LJg). Positiivsest külvist teostatakse mikroskoopi

Mükobakterite uuringupaneelid ja näidustused