Õigeaegne testimine aitab jämesoolevähki ennetada

Neli inimest sajast saab elu jooksul soolevähi diagnoosi. Eestis haigestub soolevähki igal aastal üle 1000 inimese ja sellesse sureb keskmiselt 400 inimest aastas. Esinemissageduselt on jämesoolevähk kolmandal kohal, kuid vähist põhjustatud surmadest teisel kohal.

Algselt healoomuliste muutuste arenemine soolevähiks võib võtta aastaid, mistõttu on õigeaegne testimine ja haiguse varane avastamine üks tõhusamaid võimalusi soolevähi ennetamiseks ja ravitulemuste parandamiseks.

Miks testida mehi ja naisi juba alates 40. eluaastatest?

Soolevähki haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast, kuid varajasi vähiilminguid esineb ka 30–39- ja 40–49-aastaste vanuserühmas. SYNLABis teostatud analüüside statistika näitab, et peitvere testis saab positiivse vastuse pea iga kümnes 30–49-aastane inimene.

Euroopa standardite järgi peaks soolevähi sõeluuringuga alustama 50-aastaselt, Ameerika Ühendriikide standardite järgi juba 45-aastaselt. Eestis kutsutakse sõeluuringule alates 56. eluaastast. Seetõttu avastatakse ligikaudu 25% jämesoolevähi juhtudest alles viimases staadiumis, kui haigus on levinud teistesse elunditesse.

Kui lähisugulastel on esinenud jämesoolevähki, tasub ennetusele mõelda juba alates 40. eluaastast. Kuna jämesoolevähki diagnoositakse järjest nooremas eas, soovitame kõigil inimestel, ka sümptomite puudumisel, määrata peitvere taset roojas alates 45. eluaastast.

Peitveri roojast (kvantitatiivne) analüüs

Peitvere test võimaldab tuvastada roojas väga väikest kogust verd, mis ei ole palja silmaga nähtav. See aitab avastada võimalikke seedetrakti muutusi.

Leitav uuringugrupis Rooja uuringud
TK kood 66209, teostamise aeg on 1 tööpäev
Proovi võtmisel tuleb järgida proovivõtujuhiseid usaldusväärse tulemuse saamiseks
Rohkem infot uuringu kohta leiad SIIT

Analüüs on tellitud, kuid proov laborisse ei jõua

Kahjuks jääb aastas ligi tuhat peitvere analüüsi tegemata, kuna proovimaterjali laborisse ei jõua. Tõenäoliselt unustavad osa inimesi proovi anda, kuid paljude jaoks on roojaproovi võtmine ebamugav ning teadmatus võimaliku tulemuse ees tekitab hirmu.

Oluline on teada, et kõrgem peitvere tase roojas ei tähenda automaatselt vähidiagnoosi.

Positiivne peitveretest tähendab, et soolestikku on vaja edasi uurida

Tavaliselt on selleks uuringuks endoskoopiline jämesooleuuring ehk koloskoopia. Positiivsetest peitveretestidest osutub hilisematel uuringutel vähiks vaid 5% juhtudest, 20% juhtudest leitakse soolest vähieelsed seisundid.

Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Varakult avastatud soolevähk on 95% juhtudest ravitav. Kahjuks avastatakse praegu vaid 40% soolevähke varajases staadiumis.

Vaata e-koolitust: Kõige hirmsam nr 2. Jämesoolevähi varajane avastamine ja diagnostika.

Allikad: