et
ru
en
HIV (Human Immunodeficiency Virus) on lentiviiruste perekonda kuuluv retroviirus. Eksisteerib kaks HI-viirust: HIV-1 ja HIV-2. HIV-1 jaotatakse 3 gruppi: M, O ja N. Grupp M hõlmab 9 alatüüpi, alatüüpide seas eristatakse viiruse eri variante. Nakatumine toimub seksuaalkontakti käigus, parenteraalsete protseduuridega, vereülekandega või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. HIV nakatab rakke, mis kannavad CD4-pinnaretseptorit: T4-lümfotsüüte ja monotsüüte/makrofaage. Nakatunud isik on nakkusohtlik alates nakatumise momendist. Infektsioon võib pikka aega püsida latentsena, ent viiruse aktiveerudes hävitab see peremeesrakud, mille tagajärjel areneb immuunpuudulikkus.
Nakkus väljendub kolme faasina: akuutne infektsioon; asümptomaatiline infektsioon; omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS).
Primaarse HIV infektsiooni korral esinevad 1 – 2 nädalat kestvad sümptomid: palavik, farüngiit, peavalu, lümfadenopaatia, lööve, müalgia, artralgia. Võivad esineda ka seroosne meningiit, perifeersed polüneuropaatiad, müelopaatiad, entsefaliit. Selles faasis on näidustatud HIV-1 p24-antigeeni (alates 16. päevast peale nakatumist) või HIV RNA uuring (alates 10. päevast peale nakatumist), kuna antikehad võivad olla veres veel mittemääratavad.
Tavaliselt järgneb aastatepikkune asümptomaatiline viiruskandlus, generaliseerunud lümfadenopaatia ning seejärel varajane sümptomaatiline HIV-haigus.
AIDS areneb tavaliselt 8 – 10 aastat pärast nakatumist ning seda iseloomustab progresseeruv immuunpuudulikkus, kasvajad ja neuronaalsed kõrvalekalded. Peamisteks surmapõhjusteks on nakkushaigused ning kasvajad.
Näidustus:
- Sõeluuring (nt veredoonoritel, rasedatel)
- Kahtlus HIV infektsioonile
- Nakatunute kontaktsed
- Kõrgenenud riskiga isikud
Uuritav materjal: Seerum
Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod
Kasutatav testsüsteem võimaldab määrata lisaks IgM ja IgG antikehadele, mis ilmuvad verre keskmiselt 4 – 6 nädala möödudes nakatumisest, ka HIV-antigeeni (p24), mis lühendab nakkuse avastamise aknaperioodi (aega nakatumisest kuni HIV laboratoorse tõestuseni) 3 – 4 nädalani.
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Positiivne tulemus vajab alati kinnitavat uuringut referentslaboratooriumis.
Esmase negatiivse vastuse puhul on nakkuskahtluse korral soovitav teha kordusanalüüs 2 – 4 nädala pärast.
Antikehade määramine ei võimalda hinnata infektsiooni kulgu ega viiruse hulka veres. Selleks on vajalikud kvantitatiivne HIV RNA analüüs ning T helper-rakkude hulga määramine.
