Hingamisteede bakterite DNA paneel

Hingamisteede bakteriaalsed patogeenid põhjustavad infektsioone nii ülemistes (rinosinusiit, keskkõrvapõletik) kui ka alumistes hingamisteedes (bronhiit, kopsupõletik).

Traditsiooniliselt jaotatakse kopsupõletik tüüpiliseks ja atüüpiliseks. Tüüpilist kopsupõletikku iseloomustab järsk algus, kõrge palavik, külmavärinad, produktiivne köha, rindkerevalu, lokaalsed kliinilised nähud, lobaarne või segmentaalne radioloogiline leid, leukotsütoos ja röga Gram-värvimisel bakterite olemasolu, sageli ühe domineeriva tüübi kujul. Tüüpilist kopsupõletikku põhjustavad üldiselt rakuvälised bakterid nagu Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae. S. pneumoniae on sagedaseim kodutekkese kopsupõletiku põhjustaja. Atüüpilist kopsupõletikku iseloomustab aeglane algus, palavik ilma külmavärinateta, kuiv köha, peavalu, lihasvalu, mõõdukas leukotsütoos, interstitsiaalsed infiltraadid rindkere röntgenil, röga Gram-värvimisel bakterite puudumine ning võimalik kaasnev ülemiste hingamisteede infektsioon. Atüüpilist kopsupõletikku põhjustavad sageli Chlamydophila pneumoniae, Mycoplasma pneumoniae ja Legionella pneumophila. Bordetella pertussis on läkaköha (pertussis), kopsupõletiku ja bronhiidi põhjustaja.

Hingamisteede bakterite DNA paneelis tuvastatakse patogeene Chlamydophila pneumoniae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella pneumophila, Bordetella pertussis, Bordetella parapertussis, Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae.

Näidustus: Kopsupõletiku jt ägedate alumiste hingamisteede infektsioonide diagnostikaks nii iseseisvalt kui ka kombineeritult aeroobse külviga rögast. Uuringud on näidustatud haiguse ägedas staadiumis (1-2 nädal). Eelistatud on alumistest hingamisteedest pärit uuringumaterjalid (nt röga), neelukaabetest teostatud uuringute tundlikkus on mitmete patogeenide (C. pneumoniae, M. pneumoniae, L. pneumophila) osas oluliselt madalam võrrldes rögast teostatud uuringuga.

Tõlgendus: Positiivne tulemus kinnitab infektsiooni/mikroorganismi leidu. Kuna lastel on ninaneel sageli koloniseeritud S. pneumoniae ja H. influenzae poolt tuleb neil ninaneelust saadud positiivsetesse tulemustesse suhtuda kriitiliselt.

Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni/mikroorganismi esinemist, vaid näitab antud proovimaterjalis mikroorganismi puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Ninaneelukaape korral võib tulemus olla sagedamini valenegatiivne võrreldes alumistest hingamisteedest pärit materjaliga (röga, bronhi- ja trahheaaspiraat)

Kirjandusallikad:

1. Serigstad S, Knoop ST, Markussen DL, et al.
   Diagnostic utility of oropharyngeal swabs as an alternative to lower respiratory tract samples for PCR‑based syndromic testing in patients with community‑acquired pneumonia. J Clin Microbiol. 2023;61:e00505‑23. doi:10.1128/jcm.00505-23.
2. Overview of community‑acquired pneumonia in adults.
   In: UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com
3. Community‑acquired pneumonia in children: Clinical features and diagnosis.
   In: UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com
4. Sagedasemate hingamis‑ ja kuseteede infektsioonide ambulatoorne diagnostika ja ravi.
   Tallinn: Tervisekassa; 2023. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval:
   https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid-gp/32/sagedasemate-hingamis-ja-kuseteede-infektsioonide-ambulatoorne-diagnostika-ja-ravi
5. Räty R, Rönkkö E, Kleemola M. Sample type is crucial to the diagnosis of Mycoplasma pneumoniae pneumonia by PCR. J Med Microbiol. 2005 Mar;54(3):287–291.
   DOI: 10.1099/jmm.0.45888-0
6. Cho M‑C, Kim H, An D, et al. Comparison of sputum and nasopharyngeal swab specimens for molecular diagnosis of Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae, and Legionella pneumophila. Ann Lab Med. 2012 Mar;32(2):133–138.
   DOI: 10.3343/alm.2012.32.2.133
7. Wang L, Yang S, Yan X, et al. Comparing the yield of oropharyngeal swabs and sputum for detection of 11 common pathogens in hospitalized children with lower respiratory tract infection. Virol J. 2019 Jun 24;16:84.
   DOI: 10.1186/s12985-019-1177-x