Borrelia burgdorferi IgG, IgM (S-B burgdorferi IgG, IgM, S-B burgdorferi IgM)

Vt ka Borrelia burgdorferi DNA

Näidustus: Kahtlus puukborrelioosile

Uuritav materjal: Seerum

Analüüsimeetod: ELISA

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

• Tegemist on kaudse diagnostikaga – määratakse mitte patogeeni olemasolu vaid organismi immuunvastust sellele.
• IgM antikehad ilmuvad verre 2.-4. nädalal peale nakatumist ning võivad püsida mõne kuu. IgM antikehade olemasolu viitab B. burgdorferi sensu lato värskele infektsioonile.
• IgG antikehad ilmuvad verre 4.-6. nädalal peale nakatumist ja võivad püsida positiivsetena mitu aastat peale nakkust.
• Kuna B. burgdorferi vastaste antikehade analüüs võib anda ristreaktsioone teiste spiroheetide, Rickettsia spp., Ehrlichia spp, Helicobacter pylori, viirusnakkuste (CMV, EBV jne) ja reumatoidartriidi korral esinevate antikehadega, siis analüüsi spetsiifilisuse tõstmiseks on soovitav teha immunoblot uuring.
• Antikehad ei pruugi detekteeritavad olla, kui proovimaterjal on võetud 2 nädala jooksul peale esmaste sümptomite ilmnemist, sellisel juhul tuleks analüüsi korrata 2 – 4 nädala pärast.
• Kui antikehade tulemus jääb piirväärtusesse, on soovitav analüüs 2 – 4 nädala pärast korrata. Korduva piirväärtuse tulemuse korral on soovitav teha immunoblot uuring.