et
ru
en
Analüüsi kirjeldus:
Vt ka: Hingamisteede infektsioonide diagnostika
Bordetella pertussis on läkaköha (pertussis), kopsupõletiku ja bronhiidi põhjustaja inimestel. Läkaköhalaadseid sümptomeid põhjustavad ka seotud bakteriliigid, sh Bordetella parapertussis. Noorukitel ja täiskasvanutel ning osalise immuunsusega lastel on sümptomid enamasti atüüpilised, mistõttu laboratoorne diagnostika on vajalik, et eristada läkaköha muudest hingamisteede haigustest. Läkaköha varane diagnostika on oluline, kuna see võimaldab kohest antibiootikumravi alustamist. Uuringud on näidanud, et antibiootikumravi leevendab haiguse kulgu, kui seda alustada esimese haigusnädala jooksul. Kui ravi alustada hiljem – kuni 3 nädala jooksul –, siis see haiguse kulgu ei mõjuta, kuid võib vähendada patsiendi nakkusohtlikkust ja seega haiguse levikut. Seetõttu soovitatakse esmase diagnostikana NAT-uuringut (Bordetella pertussis, Bordetella parapertussis DNA paneel). Hilisem antibiootikumravi (3–6 nädalat sümptomite tekkest) on näidustatud vaid teatud riskirühmadel.
Näidustus: Läkaköha toksiinivastaste antikehade määramine on näidustatud alates 2.–3. haigusnädalast, kui NAT-meetodiga ei ole haigustekitajat enam võimalik tuvastada, kuid IgG- ja IgA-tüüpi antikehad on juba tekkinud.
Tõlgendus:
IgG antikehad tekivad alates 2.–3. nädalast ja saavutavad maksimaalse hulga 6.–8. nädalaks. IgA tekib alates 1.–2. haigusnädalast ja püsib keskmiselt 6–24 kuud.
Kui hinnatakse 3–4-nädalase vahega võetud paarisseerumite tulemust, siis IgG 100% tõus või langus viitab infektsioonile.
Üksikproovi hindamisel viitab positiivne IgG tulemus infektsioonile ning negatiivse tulemuse korral seroloogiline viide läkaköhale puudub.
Piiripealse IgG tulemuse korral tuleks hinnata IgA antikehade taset. Kui piiripealse IgG korral on IgA negatiivne, siis seroloogiline viide infektsioonile puudub ning positiivne IgA viitab infektsioonile. Kui piiripealse IgG korral jääb ka IgA piiripealseks, on tulemus selguseta.
Kuna tegemist on kaudse diagnostikaga, mis määrab inimese immuunvastust, tuleb tõlgendamisel arvestada ka indiviidi immuunseisundiga (immuunpuudulikkuse korral ei pruugi antikehi tekkida). Antikehade määramine ei sobi raviefektiivsuse ega haigusest paranemise hindamiseks. Uuring ei ole näidustatud, kui vaktsineerimisest on möödas alla 1 aasta, kuid ka 1–3 aastat pärast vaktsineerimist võib tulemuse tõlgendamine olla problemaatiline. Seetõttu tuleb saatekirjale lisada info nii viimase vaktsineerimise kui ka sümptomite alguse kohta.
Kirjandusallikad:
- Pertussis infection in infants and children: Clinical features and diagnosis. In: UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 26.01.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com
- Centers for Disease Control and Prevention. Whooping cough (pertussis) [Internet]. Atlanta (GA): CDC; [vaadatud 26.01.2026]. Saadaval: https://www.cdc.gov/pertussis/hcp/clinical-signs/index.html
- European Centre for Disease Prevention and Control. Laboratory diagnosis and molecular surveillance of Bordetella pertussis – Stockholm: ECDC; 2022.