et
ru
en
Innovatiivse meditsiinilaborina on SYNLABi eesmärgiks olla selle kiirelt areneva valdkonna teaduspõhine kompetentsikeskus ning koostööpartner teadus- ja meditsiiniasutustele. Meie laboriarstidel ja -spetsialistidel on valdkonnas pikaajalised kogemused ja teadmised, mis koostöös teiste spetsialistidega ning andmeanalüütikaga põimides, loovad olulist väärtust teadus- ja meditsiinimaastikul.
Leiate siit ülevaate meie viimase aja olulisematest teaduskoostöödest, lühikokkuvõtted ja SYNLABi rolli projektis.
KOROSERO-EST UURINGUD ehk Eesti koroonaviiruse seroepidemioloogiliste uuringute peaeesmärk on olnud selgitada välja SARS-CoV-2 antikehadega inimeste osakaal ehk serolevimus Eestis eri ajahetkedel ning hinnata immuunsuse püsimist pärast haiguse põdemist.
Uuringute tellija: TÜ Bio-ja siirdemeditsiini instituut
Kestus: mai-juuli 2020
Uuringugrupp: 1958 inimest Tallinna ja Kuressaare perearstikeskustest.
Sisu: Tuvastada Eesti Haigekassa koostatud juhuvalimi alusel uuringusse kutsutud inimestel koroonaviiruse antikehade olemasolu veres, mida esmalt hinnati SYNLABis ELISA meetodiga. Antikehade olemasolu näitab, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud. Teadlaste hüpotees oli, et viirushaigust põdenud inimeste hulk Eestis on suurem, kui seda näitab ninaneeluproovil põhinev riiklik statistika.
Järeldus: Kahe piirkonna uuringu tulemused kinnitasid seda hüpoteesi. Andmeid analüüsides leiti, et a) koroonaviiruse levimus oli Tallinnas kolmteist ning Saaremaal neli korda suurem, kui näitab riiklik statistika; b) 40% SARS-CoV-2 seropositiivsetest põdesid haigust asümptomaatiliselt.
Kestus: oktoober-november 2020
Uuringugrupp: Tallinna ja Kuressaare nimistutest KoroSero-EST-1 uuringus tuvastatud 73 seropositiivset uuritavat ja nende vanusele ning soole sobitatud seronegatiivsed kontrollid (n=146).
Sisu: KoroSero-EST-1 uuringus leiti, et 40% SARS-CoV-2 seropositiivsetest põdesid haigust asümptomaatiliselt. Seni on ebaselge, miks nakatumine kulgeb osadel isikutel märkamatult. Järeluuringu eesmärk oli leida ja kirjeldada pikaaegse immuunmälu olemasolu ja uurida geneetilisi faktoreid SARS-CoV-2 seropositiivsete hulgas, kes on põdenud COVID-19 haigust kergelt või asümptomaatiliselt. Lisaks oli eesmärgiks määrata nende isikute põletikuliste markerite tasemed, et leida erinevusi tavapopulatsioonist. SYNLABis määrati SARS-CoV-2 IgM ja IgG tüüpi antikehad.
Järeldus: SARS-CoV-2 antikehad püsivad umbes 80% uuritavatest 6-8 kuud pärast asümptomaatlise COVID-19 põdemist.
Kestus: august-september 2020
Uuringugrupp: 3283 pseudonüümitud vereseerumit üle Eesti.
Sisu: Uuringu eesmärgiks oli väja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine järgne COVID-19 seropositiivsete osakaal Eestis. Uuring võimaldas hinnata COVID-19 levimust kogu Eesti ulatuses ning välja selgitada suurema ja väiksema COVID-19 levimusega piirkondi, sealhulgas ka koroonaviiruse antikehade levimus üldiselt, mis aitab teha teaduspõhiseid otsuseid järgnevate haiguspuhangute lainete ennetamise tegevusteks ja ohjamiseks. Uuringus kasutati SYNLABi laboritesse perearstikeskustest saadetud vereseerumite jääke, mis olid tavapärastest kliinilistest uuringutest üle jäänud. Proovidest määrati SYNLABis SARS-CoV-2 IgG tüüpi antikehad.
Järeldus: Suvel 2020 oli Eestis SARS-CoV-2 serolevimus madal. Seega oli suur osa populatsioonist sügisel 2020 vastuvõtlik SARS-CoV-2 infektsioonile. Serolevimus kõigis vanusrühmades oli sarnane, kuigi uuringu ajal oli PCR põhjal levimus kõrgem vanemates vanusrühmades. Suur osa seropositiivsetest olid olnud asümptomaatilised.
Kestus: veebruar-märts 2021
Uuringugrupp: 2517 pseudonüümitud vereseerumit üle Eesti.
Sisu: Karjaimmuunsuse saavutamiseks võiks seropositiivseid olla vahemikus 50-80%. Uuringu eesmärk oli hinnata, milline on seropositiivsete osakaal Eesti elanike hulgas üks aasta pärast pandeemia algust. Uuringus kasutati SYNLABi laboritesse perearstikeskustest saadetud vereseerumite jääke, mis olid tavapärastest kliinilistest uuringutest üle jäänud. Proovidest määrati SYNLABis SARS-CoV-2 IgG tüüpi antikehad.
Järeldus: Aasta pärast pandeemia algust (teise laine ajal) oli SARS-CoV-2 serolevimus Eestis 20,1 protsenti. Serolevimus kõigis vanuserühmades oli sarnane, kuigi PCR-analüüsil põhinev riiklik statistika näitas umbes kolm korda madalamat levimust 0–9 aastaste laste hulgas ja umbes 1,5 korda madalamat levimust üle 70-aastaste hulgas kui 20–59-aastaste inimeste hulgas.
Kestus: mai 2021-detsember 2022
Uuringugrupp: Uuringu erinevates etappides kasutatakse kokku tuhandeid SARS-CoV-2 positiivse testi tulemuse andnud patsiendi materjali.
Sisu: Eesti SARS-CoV-2 täisgenoomide järjestamine ja analüüs aitavad mõista, millised SARS-CoV-2 tüved Eestis ringlevad, kui paljudel juhtudel on need Eestisse uuesti sisse toodud ja kui palju on kohalikku levikut. Uuringu tulemusel saab selgeks, milliste tüvede puhangud või kolded on levinud ja levivad erinevates geograafilistes piirkondades ning elanikkonna gruppides. Uuritavad RNA materjalid pärinevad SYNLABi ja Terviseameti laboritest, kus eelnevalt on teostatud SARS-Cov-2 RNA analüüs.
Tervise Arengu Instituudi regulaarselt ellu viidavad eri valdkondade põhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt, panustades rahvatervise edendamisse. Uuringute andmed ja teadustöö tulemused on aluseks Eesti tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika teaduspõhisele kujundamisele ja hindamisele.
Kestus: jaanuar 2020-juuni 2021
Uuringugrupp: täiskasvanud eestlased, kes on toitumiselt täistaimetoitlased, vegetaarlased või fleksitaarlased.
Sisu: Eestis muutub üha poplaarsemaks taimetoitlus, mistõttu saavad tähelepanu ka sellega seotud tervisemõjud. Uuringu raames tehti küsitlus ja võeti ka bioproove. SYNLAB testiva partnerina kogus uuritavatelt vajalikud bioproovid ja määras nendest nii toitainete saadavust kui ka organismi toitainete staatust iseloomustavaid biomarkereid.
Kestus: märts 2021-mai 2022
Uuringugrupp: 600 Eesti meest ja naist vanuses 25-64.
Sisu: Eestis puuduvad seni usaldusväärsed uuringud, mille alusel võiks rahvastiku keskmist soolatarbimist hinnata. Antud uuringu eesmärgiks oli selgitada eestlaste soolatarbimist, millised on soola allikad ja kuidas need inimese organismi jõuavad, samuti nende aspektide erinevused piirkondlikult, vanuse, soo ja sissetuleku lõikes. Andmeid koguti nii bioproovidest, küsimustiku ja toidupäeviku abil kui ka antropomeetriliste mõõtmiste teel. Saadud andmeid võrreldi teiste riikide näitajate ja soolatarbimise vähendamiseks mujal kasutatud praktikatega, et pakkuda välja tõenduspõhised meetmeid soola tarbimise vähendamiseks Eestis. SYNLAB tegeles uuritavate bioproovide vastuvõtmise ja kogumisega. Saadud proovidest määrasime naatriumi, joodi, kaaliumi, fluoriidi ja seleeni.
Järeldus: Vahetulemused näitavad, et 75% naistest ja 90% meestest ületavad soovituslikku päevast soola piirkogust. Eestil on Euroopa kõrgeim kõrgvererõhutõve suremuskordaja. Antud uuring aitas kaardistada Eesti olukorda, millest lähtuvalt saab välja töötada ettepanekuid ennetusmeetmeteks.
Kui soovite meiega teadusuuringute osas koostööd teha, siis andke meile sellest teada läbi alloleva vormi.
