Südame-veresoonkonnahaigused on nr. 1 surma põhjus Eestis, mistõttu soovime ka SYNLABis südame tervisega seotud vereanalüüsidest rohkem rääkida.
Alates 11.07.2022 alustasime arvutusliku mitte-HDL kolesterooli väärtuse väljastamist ning pöörame rohkem tähelepanu lipoproteiin (a) analüüsile, mille kõrgenenud tase on väga oluline ateroskleroosi riskitegur.
Hea perearst, tee patsient südamest õnnelikuks!
Eripakkumine kuni 30.09.22: lipoproteiin (a) 4€ (tavahind 8,13€).
Kasuta soodusvõimalust, et saada teada uus ja väga oluline ateroskleroosi riskitegur!
Aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse tekke üheks peamiseks riskiteguriks on düslipideemia. Düslipideemia korral on veres tuvastatavad kõrgenenud üldkolesterool, LDL-kolesterool ja triglütseriidid.
<strong>Kolesterool</strong>
Kolesterooli kõrgenenud tase veres on ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haiguste tekke üheks tähtsaimaks riskiteguriks, kuid selle piisav sisaldus on organismile hädavajalik sapphapete, D-vitamiini, glükokortikoidide ja mineralokortikoidide sünteesiks, samuti on ta oluline rakumembraanide komponent. Enamik organismi kolesteroolist sünteesitakse maksas, aga ka peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes ja ajus, ülejäänud pärineb enamasti toidust. Veres tsirkuleerib kolesterool lipoproteiinide koosseisus: külomikronites, väga väikese tihedusega lipoproteiinides (very low density lipoproteins, VLDL), vahepealse tihedusega lipoproteiinides (intermediate density lipoproteins, IDL), väikese tihedusega lipoproteiinides (low density lipoproteins, LDL) ja suure tihedusega lipoproteiinides (high density lipoproteins, HDL). Ligikaudu 70% kolesteroolist on LDL ja 30% HDL koostises. Erinevatel lipoproteiinidel on erinev funktsioon ning seos kardiovaskulaarse riskiga.
<strong>LDL-kolesterool</strong>
On osa lipoproteiinide koosseisus veres tsirkuleerivast kolesteroolist, sisaldades apolilpoproteiin B100. LDL-kolesterooli peamiseks funktsiooniks on kolesterooli transport kudedesse ja kõrgenenud tase on määrava tähtsusega veresoontes aterosklerootilise naastu tekkimise.LDL-kolesterool on nn klassikaline marker kardiovaskulaarse riski hindamiseks. LDL-kolesterooli partiklitel on omadus teatud stressi tingimustes oksüdeeruda mistõttu need muutuvad veelgi aterogeensemaks.
<strong>HDL-kolesterool</strong>
On samuti osa lipoproteiinide koosseisus veres tsirkuleerivast kolesteroolist, sisaldades apolipoprotein A1. HDL-kolesterooli partiklite abil transporditakse kolesterool perifeersetest rakkudest tagasi maksa, kus toimub tema metaboliseerimine. Protsess alandab lipiidide kuhjumist ja sklerootilise naastu tekkimise võimalust arterites. HDL-kolesterooli kontsentratsiooni ja ja ateroskleroosi riski vahel on leitud pöördvõrdelisi seoseid.
Laborites määratavate lipiidide standardpaneeli hulka kuulub uue parameetrina arvutuslik mitte-HDL-kolesterool, mida soovitatakse laborivastustes esitada vastavalt Euroopa Ateroskleroosi Ühingu (EAS) ja Euroopa Laborimeditsiini Föderatsiooni (EFLM) ravijuhistele.
<strong>Mitte-HDL kolesterool</strong>
Väljendab kõikides lipoproteiinides sisalduva apolipoproteiin B partiklite koguhulka, mis on olulised aterosklerootilise naastu moodustumises. Sellised apoB sisaldavad partiklid on LDL-kolesterool (
low density lipoproteins), VLDL (
very low density lipoproteins), IDL (
intermediate density lipoproteins), külomikronid, Lipoproteiin (a), remnantC ehk jäänukkolesterool. Mitte-HDL partiklid on väga aterogeensed ja nende kõrgenenud sisalduse korral veres on tegemist düslipideemiaga. Mitte-HDL kolesterooli kõrgenenud sisaldus viitab võimalikule suurenenud kardiaalse riski esinemisele ka juhtudel, kus LDL-lipoproteiinide tase on normi piirides.
Aterosklerootilise kardiovaskulaarse riski hindamiseks on peetud olulisimaks LDL-kolesterooli taset, kuid vastavalt uutele Euroopa Ateroskleroosi Ühingu (EAS) ja Euroopa Laborimeditsiini Föderatsiooni (EFLM) ravijuhistele 2019 tuleb kardiovaskulaarse riski hindamisel hinnata ka kogu kolesterooli hulka aterogeensetes lipoproteiinides, mida mitte-HDL kolesterool väljendab.
Mitte-HDL kolesterool on arvutuslik parameeter, mille väärtuse saamiseks lahutatakse üldkolesteroolist HDL-kolesterool. Tulemus väljastatakse laboris alati juhutudel, kui on tellitud kolesterool, HDL-kolesterool, LDL-kolesterool ja triglütseriidid. Loetletud parameetrite kontsentratsioonid veres on üksteisest sõltuvad ja nende koosmääramine võimaldab paremini hinnata aterosklerootilist kardiovaskulaarset riski ja ravi eesmärkväärtuste saavutamist.
Lisaks nimetatud analüüsidele on laboris võimalik kardiovaskulaarse haiguse riski hindamiseks ja raviotsuste tegemiseks määrata ka analüüse lipoproteiin (a), apolipoproteiin B ja lipoproteiin A1. Lipoproteiin (a) määramist soovitatakse ravijuhendite alusel kord elus, sest selle sisaldus võib olla tõusnud geneetilise eelsoodumuse tõttu ja tase veres ei muutu elu jooksul. Väga kõrge lipoprotein (a) sisalduse korral veres on kardiaalne risk suurenenud sarnaselt perekondlikule hüperkolestroleemiale.
<strong>Lipoproteiin (a)</strong>
On LDL-kolesterooli sarnane osake, sisaldades valkkomponenti apolipoproteiin B-100, mille kõrgenenud tase võib viia aterogeensete naastude tekkele veresoonte seintes. Lp(a) sisalduse kõrgenenud taset peetakse LDL-kolesterooli tasemest sõltumatuks varajase ateroskleroosi arengut soodustavaks faktoriks. Lp(a) sisaldus veres on geneetiliselt ettemääratud, tase seerumis on elu jooksul suhteliselt stabiilne ja ei ole mõjutatud elustiilist. Lisaks LDL-kolestrooli sarnasele pro-aterogeensele mõjule stimuleerib Lp(a) ka PAI-1 (
Plasminogen activator inhibitor-1) sekretsiooni, mistõttu pidurdub fibrinolüüs ja on soodustatud trombide teke.
Soovitatav on analüüsi ühekordne määramine elu jooksul väga kõrge Lp(a) taseme (>430 nmol/L) avastamiseks, mille puhul on elupuhune kardiaalne risk suurenenud sarnaselt perekondlikule hüperkolestroleemiale. Lipoproteiin (a) kõrgenenud väärtused võivad esineda noores eas avalduva aterosklerootilise südamehaiguse ja insuldi korral. Normist kõrgemaid väärtuseid leitakse ka II tüüpi diabeedi, metaboolse sündroomi, kilpnäärme alatalitluse, suitsetamise, raseduse, kroonilise neerupuudulikkuse, infektsioonide ja põletike korral. Lp(a) kõrgenenud sisaldust veres ei langeta statiinravi, kuid on alandatav nt mõnede PCSK9 inhibiitorite jt uuemate lipiide langetavate ravimitega.
Lisaks kutsume Teid osalema südame tervisele pühendatud seminarile „Räägime südamest“, kus tutvustame uuendusi südame tervisele suunatud laborianalüüside valdkonnas ning anname ülevaate nende tõlgendamisvõimalustest. Samuti räägime ateroskleroosi ravi suundadest ning farmakogeneetika rollist ravimite määramisel.
Seminari päevakava ja registreerumine
et
ru
en
