Rasvhapete pakett

Analüüsi kirjeldus:

Analüüsitakse erinevate rasvhapete sisaldust erütrotsüütides, mis peegeldab rasvhapete hulka ja koostist organismi rakkudes ning kudedes. Erütrotsüütide analüüs peegeldab rasvhapete sisaldust rakkudes ja kudedes paremini kui seerumi/plasma testid, mis väljendavad rasvhapete hiljutist manustamist toiduga – nt rasvase kalaga.

 Pakett sisaldab järgmisi näitajaid/rasvhappeid:

• Oomega-3 indeks erütrotsüütides – kardiovaskulaarsete haiguste tekke riskifaktor
• Oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe – väljendab pikaajalisi toitumisharjumusi. Süües vähem oomega-6 ja rohkem oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid on võimalik saavutada optimaalne tasakaal.
• Oomega-3 rasvhapped
• Oomega-6 rasvhapped
• Monoküllastumata rasvhapped
• Küllastunud rasvhapped
• Transrasvhapped

Olulisemaks analüüsiks paketis on oomega-3 rasvhapete indeks erütrotsüütides, mida loetakse üheks südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemise riskifaktoriks. Oomega-3 indeks väljendab eikosapentaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) osakaalu rakkudes ja organites, nt südames.

Oomega‑3 rasvhapped on asendamatud rasvhapped ning neid peab saama toiduga. Taimne oomega‑3 allikas on alfa‑linoleenhape (ALA), millest organism võib teatud tingimustel sünteesida EPA‑d ja DHA‑d. See muundumine on aga piiratud ning sõltub mitmete toitainete, aga ka magneesiumi, tsingi ning C-, B6- ja B3-vitamiini piisavast tasemest. Alfa-linoleenhape sisaldub tšiia-, mustasõstra- ja kibuvitsaseemnetes, kreeka pähklites, rapsis ja sojas, avokaados ja neist taimedest pressitud õlides. Liigne alkoholi, kohvi, rafineeritud suhkru ja transrasvhapete tarbimine vähendab EPA ja DHA sünteesi.

Meres elavad rasvarikkad kalad (lõhe, makrell, heeringas, sardiin, tuunikala, tursk, forell jt) on väga head oomega-3 rasvhapete (EPA ja DHA) allikad.

Oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhte analüüs peegeldab toiduga saadud rasvhapete sisaldust. Kui suhe kaldub palju oomega-6 rasvhapete kasuks, suureneb mitmete haiguste – nt osteoporoos, kroonilised põletikud, ateroskleroos – tekke risk.

Oomega-3 rasvhapetel on mitmeid soodsaid bioloogilisi toimeid organismi kudede ja rakkude talitlusele. Seevastu oomega-6 rasvhapete liigne sisaldus kudedes soodustab ateroskleroosi, kardiovaskulaarsete haiguste, krooniliste põletike, autoimmuunhaiguste ja teiste haiguste arengut. Oomega-3 rasvhapete pikaaegne piisav sisaldus rakkudes mõjub hästi vanusest tingitud silmahaiguse – ealise maakuli degeneratsiooni – korral, kus nägemise täpsus ja teravus vähenevad. Oomega-3 rasvhapete sisaldus rakkudes mõjub soodsalt depressiivsete häirete, skisofreenia, dementsuse (sh Alzheimeri tõbi) korral, parandab mälu ja sooritusvõimet.

Oluline on oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete sisalduse õige vahekord organismi kudede ja rakkude lipiidide koosseisus.

Näidustus:

• Organismi rasvhapete sisalduse hindamine
• Südamehaigust põdevad inimesed, kellel on kõrgenenud risk koronaarhaiguse tekkeks ja/või neil, kes soovivad koronaarhaiguse arenemist ära hoida
• Hüpertensiooniga patsiendid
• Südameinfarkti järel, et lisada oomega-3 rasvhapped raviskeemi vähendamaks kardiovaskulaarsete tüsistuste teket ja soodustamaks taastumist
• Kõrge triglütseriidide sisalduse korral veres
• Naised enne rasedust või raseduse ajal
• Patsiendid, kellel on kroonilised põletikud (reumatoidartriit, süsteemsed sidekoehaigused, kroonilised soolehaigused jm)
• Psühhiaatriliste haigustega patsiendid (nt depressioon, skisofreenia)
• Alzheimeri tõve võimalik ennetamine
• Diabeedi ja metaboolse sündroomiga patsiendid
• Ealise maakuli degeneratsiooniga patsiendid

Tõlgendus:

Oomega-3 rasvhapete indeksi soovituslik väärtus on üle 8%. Väärtustel alla 8% ja eriti alla 4% võib südame-veresoonkonnahaiguste risk olla suurenenud.

Nende oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete tervisele optimaalne ja soovituslik suhe rakkude sees oleks 1,0–6,7. Kui suhe kaldub palju oomega-6 rasvhapete kasuks, suureneb mitmete haiguste tekke risk.

On leitud, et inimestel, kellel oomega-3 rasvhapete eikosapentaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) sisaldus rakkudes on piisav, on madalam südame- veresoonkonnahaiguste risk. Oomega-3 rasvhapped mõjutavad soodsalt südame rütmi, vähendavad rütmihäirete teket ja alandavad vererõhku. EPA ja DHA aitavad alandada triglütseriidide sünteesi maksas ja nende sisaldust veres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket.

Teadustöödest on leitud, et oomega-6 rasvhappest arahhidoonhappest (AA) ja oomega-3 rasvhappest eikosapentaeenhappest (EPA) sünteesitakse organismis põletikureaktsioone reguleerivaid eikosanoide (prostaglandiine, leukotrieene jt). Oomega-3 rasvhappest EPA-st sünteesitud eikosanoidid on põletikureaktsioone pärssiva, aga oomega-6 rasvhappest AA-st sünteesitud eikosanoidid põletikke soodustava toimega. Kui tarvitada toiduks rohkem EPA rasvhappeid sisaldavat rasvast kala ja vähendada AA rasvhappeid sisaldavaid toidulipiide, on võimalik leevendada põletikureaktsioone organismis. EPA-l on soodne toime krooniliste põletikuliste haiguste korral, nagu artriidid (RA), soolepõletikud (Crohni tõbi, haavandiline koliit), anküloseeriv spondüliit, süsteemne skleroos, astma jt.

Millistes toiduainetes sisalduvad olulised rasvhapped?

Oomega-3 rasvhapped:

• Alfa-linoleenhape (ALA) sisaldub taimedes: lina-, kanepi-, tšiia-, tudra-, mustasõstra- ja kibuvitsaseemnetes, kreeka pähklites, rapsis ja sojas, avokaados ja neist taimedest pressitud õlides. Alfa-linoleenhappest sünteesib organism magneesiumi, tsingi, C-, B6- ja B3-vitamiini olemasolul ise EPA-d ja DHA-d. Liigne alkoholi, kohvi, rafineeritud suhkru ja transrasvhapete tarbimine vähendab alfa-linoleenhappest EPA ja DHA sünteesi ning organism ei saa taimsetest õlidest vajalikke EPA-d ja DHA-d kätte.
• Eikosapentaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) allikaks on külmas meres elavad rasvarikkad kalad, nagu lõhe, makrell, heeringas, sardiin, tuunikala, tursk, forell, anšoovis, hiidlest jt.

Oomega-6 rasvhapped:

• Arahhidoonhappe allikaks on rasvane liha, juust, margariinid ja piimatooted.
• Linoolhappe allikaks on päevalille-, viinamarja- ja maisiõli.

Ameerika Südameassotsiatsioon soovitab süüa rasvast kala vähemalt kahel korral nädalas. Oomega-3 rasvhapete sisalduse suurendamiseks organismis võib kasutada ka toidulisandeid – valida tuleks vähemalt 500–1000 mg EPA+DHA sisaldusega päevane annus. Oomega-3 rasvhappeid ei soovitata tarvitada üle 3 g päevas, sest esineb oht hemorraagiate tekkeks.

Kirjandusallikad:

1. Franco WG, O’Keefe EL, O’Keefe JH, Tintle N, Marchioli R, Harris WS. Omega‑3 index improves upon the pooled cohort equation in predicting risk for CVD.
2. von Schacky C. Omega‑3 index and cardiovascular health. Nutrients. 2014;6(2):799–814. doi:10.3390/nu602079
3. Labor Dr. Bayer. Fettsäuren: Bedeutung, Diagnostik und therapeutische Konsequenzen.
   [Internet]. [vaadatud 28.05.2026]. Saadaval: https://www.labor-bayer.de/files/inhalte/downloads/publikationen/Labor-Dr-Bayer-Fettsaeuren-web.pdf
4. Labor Dr. Bayer. Fettsäuren: Patienteninformation.
   [Internet]. [vaadatud 28.05.2026]. Saadaval: https://www.labor-bayer.de/files/inhalte/downloads/patienteninfo/2-Labor-DrBayer-Fettsaeuren.pdf