et
ru
en
Herpes simplex viiruse (HSV) ja Varicella zoster viiruse (VZV) poolt põhjustatud infektsioonid väljenduvad eeskätt villilise lööbe ja haavanditena nahal ning limaskestadel.
Eristatakse kahte herpes simplex (e lihtohatise) viirust – HSV-1 ja HSV-2, mis mõlemad põhjustavad suu, näo, neelupiirkonna ja suguelundite infektsioone. Nakatumine toimub naha või limaskestade otsesel kontaktil inimeselt inimesele. Peale esmast nakatumist jääb nii HSV-1 kui ka HSV-2 latentselt püsima närviganglionitesse (kolmiknärvi- ja sakraalganglion) ning võib elu jooksul korduvalt reaktiveeruda, põhjustades nii genitaalherpest (HSV-1, HSV-2) kui ka suu ja huuleherpest (peamiselt HSV-1).
HSV-1 nakatumine toimub enamasti lapseeas, põhjustades gingivostomatiiti, farüngiiti, konjunktiviiti või kolmiknärvikahjustust. Süsteemse leviku korral võib põhjustada meningoentsefaliiti, kopsupõletikku, ösofagiiti, hepatiiti ja proktiiti. Silmainfektsioone põhjustab valdavalt HSV-1, tekitades konjunktiviiti, keratokonjunktiviiti või keratiiti.
HSV-2 esmane nakatumine toimub klassikaliselt seoses seksuaalse aktiivsuse algusega ning väljendub enamasti genitaalherpesena. Genitaalherpese puhul tekivad suguelundite piirkonna nahal ja limaskestadel valulikud villid ja haavandid, millega võivad kaasneda üldnähud nagu palavik, pea- ja lihasvalu. Ureetra võib olla haaratud nii meestel kui ka naistel. Sõltuvalt seksuaalharjumustest võib tekitada ka perianaalse, rektumi või suupiirkonna infektsioone. Kuigi genitaalherpest tekitab enamikel juhtudest HSV-2, on HSV-1 osakaal selle põhjustajana viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud. Kliiniliselt on HSV-1 ja HSV-2 põhjustatud genitaalherpes eristamatud.
Varicella zoster (e tuulerõuge – vöötohatise) viirus (VZV) põhjustab kahte erinevat kliinilist sündroomi: tuulerõugeid (varicella) ja reaktiveerudes vöötohatist (herpes zoster). Tuulerõuged levivad otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva enne lööbe tekkimist kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Tuulerõuged algavad katarraalsete nähtude ja kehatemperatuuri tõusuga (1-2 päeva). Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal üheaegselt. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Pärast tuulerõugete põdemist jääb viirus latentsena organismi seljaaju dorsaaljuure ganglionidesse. Viiruse reaktivatsioonil tekib vöötohatis. Vöötohatise esinemissagedus tõuseb vanuse kasvades, tavaliselt pärast 50. eluaastat ja immuunpuudulikkuse korral. Herpes zoster infektsiooni korral on vesikulaarne lööve lokaliseerunud, valulik, piirdudes enamasti ühe dermatoomiga, võib retsidiveeruda. Ligikaudu pooled vöötohatistest lokaliseeruvad torakaalpiirkonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit.
Näidustus: Kahtlus herpesviiruste – herpes simplex ja varicella zoster poolt põhjustatud infektsioonile (vesivillid, haavandid).
Uuritav materjal: Eelistatud materjalid on haavandikaabe ja villisisu. Muude materjalide (nt emakakanalikaabe, esmasjoauriin, tupekaabe, ureetrakaabe, liikvor, täpsustamata kehavedelik) sobivuse osas kontakteeruda laboriga. Täpsustamata kehavedelik valida ainult juhul, kui soovitakse analüüsi mõnest eelnevalt teisest paikmest.
Analüüsimeetod: Real-time PCR (reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon).
Tõlgendus:
- Positiivne tulemus kinnitab HSV-1, HSV-2 või VZV infektsiooni.
- Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis HSV-1, HSV-2 või VZV puudumist või on nende kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri.
Villiline lööve võib olla põhjustatud muudest haigustekitajatest (näiteks enteroviirused, Mpox-viirus, stafülokokid, streptokokid jt) või mitteinfektsioossetest põhjustest (higilööve, kontaktdermatiit, fotodermatoos, multiformne erüteem, Steven-Johnsoni sündroom, kasvajatega seotud dermatoosid jne).
PCR uuring on eelistatud meetod haiguse ägedas faasis kui esinevad villid ja haavandid. Hilisemas faasis võib hiljuti põetud haiguse või reaktiveerumise diagnostikas kasutada antikehade määramist.
