et
ru
en
Diagnostika:
2-astmeline diagnostika:
esmaselt määratakse
- Clostridioides difficile toksiin A,B geeni DNA roojast
Tulemus negatiivne: infektsiooni ei esine
Tulemus positiivne: teostatakse automaatselt juurde vaba toksiini määramine, eristamaks kolonisatsiooni infektsioonist - Clostridioides difficile toksiinid AB roojast (ribaanalüüs)
Tulemus negatiivne: leid viitab kolonisatsioonile või infektsioonile- hinnata kliiniliselt
Tulemus positiivne: leid viitab infektsioonile
Levimus:
Clostridioides difficile on eoseid moodustav anaeroobne bakter, mida leidub nii inimese kui ka loomade seedetraktis ning laialdaselt ka keskkonnas.
Clostridioides difficile infektsioon (CDI) on laialt levinud probleem, põhjustades haiguspuhanguid haiglates ja hooldekodudes. Kuigi C.difficile´t seostatakse peamiselt antibiootikumide kasutamisest tingitud infektsioonidega, on kasvamas ka haiglaväliste nakkushaiguste levik.
2022. aastal oli Eestis tervishoiuga seotud CDI (HA CDI) osakaal 79%, haiglavälise (CA CDI) või teadmata päritoluga CDI – 15% ning korduva CDI osakaal 6%.
Patogeensus:
Infektsiooni põhjustavad C.difficile tüved, mis toodavad enterotoksiini TcdA ja tsütotoksiini TcdB (esineb patogeensuse lookus PaLoc). Mõnedel tüvedel esineb ka binaarne toksiin, mille olemasolu seostatakse raskema infektsioonikuluga.
Riskitegurid:
- Kolonisatsioon C.difficile toksiine produtseeriva tüvega.
- Antibiootikumide kasutamise ajal ja kolme kuu jooksul peale ravi lõppu (klindamütsiin, laiatomespektriga tsefalosporiinid, karbapeneemid, fluorokinoloonid).
- Vanus üle 65 aasta.
- Hospitaliseerimine või hooldekodus viibimine.
- Sooleoperatsioonid ja manipulatsioonid.
- Imuunpuudulikkusega patsiendid (HIV/AIDS, kasvajad, organite siirdamise korral).
- Prootonpumba inhibiitorite kasutamine.
Nakatumine: Nakatumine toimub eostega kontamineerunud pindade, esemete ja käte kaudu.
Kliiniline pilt:
Mitte kõigil C.difficile`ga koloniseeritud isikutel ei avaldu sümptomid.
Kergematel juhtudel esineb iseenesest mööduv kõhulahtisus (vedel väljaheide ≥ 3 korda 24h jooksul).
Raskematel juhtudel võivad esineda palavik, verine-limane kõhulahtisus, kõhuvalu ning pseudomembranoosne koliit.
Vastsündinutel ja kuni 12 kuu vanustel lastel on toksigeense Clostridioides difficile asümptomaatiline kandlus sage. Seetõttu ei ole rutiinne testimine selles vanuserühmas kõhulahtisuse korral soovitatav.
Käsitlus:
Kergematel juhtudel antibiootikumravi katkestamine ja jälgimine 48h jooksul, vajadusel suukaudne ravi.
Raskematel juhtudel on näidustatud kohene ravi alustamine.
Korduvinfektsioonide sagedus 20-60% juhtudel, sõltub immuunsusest, mikrobiootast ja konkreetsest tüvest.
Juhistes ei soovitata probiootikumide kasutamist C.difficile infektsiooni ennetamiseks.
Ennetusmeetmed:
- Käte pesemine seebi ja veega.
- Pindade ja käte desinfitseerimine eostesse toimivate desinfektantidega.
- Haiglates sümptomaatiliste patsientide isoleerimine ning isikukaitsevahendite kasutamine (kindad, kaitsekittel).
- Antibiootikumravi ainult näidustustel.
Juhised:
ELMÜ 2016 Clostridioides difficile laboratoorse diagnostika algoritmid.
European Society of Clinical Microbiology and Infectious Diseases: update of the diagnostic guidance document for Clostridium difficile infection
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27460910/
European Society of Clinical Microbiology and Infectious Diseases: 2021 update on the treatment guidance document for Clostridioides difficile infection in adults
