Beetahemolüütilise streptokoki külv kurgukaapest

Beeta-hemolüütiliste streptokokkide poolt põhjustatud farüngiit ja tonsilliit on üks sagedasem ülemiste hingamisteede haigus lastel. Kliiniliste sümptomite alusel on keeruline eristada, kas tegemist on viirusliku või bakteriaalse infektsiooniga. Olulisim farüngiidi tekitaja, mida võimalik külvi meetodil määrata on Streptococcus pyogenes ehk nn. A-grupi streptokokk. Tervetel inimestel võib kurgus esineda S.pyogenes kandlust, lastel kuni 11-30%-l ning täiskasvanutel kuni 5%-l. Äge S.pyogenes farüngiit võib komplitseeruda ägeda keskkõrvapõletiku, mastoidiidi, ägeda sinusiidi või peritonsillaarse abstsessiga. Nädalaid hiljem võivad ilmneda mittemädased komplikatsioonid nagu reumaatiline palavik, glomerulonefriit, sarlakid, reaktiivne artriit, toksilise šoki sündroom või ka PANDAS sündroom.

Lisaks Streptococcus pyogenes leiule võib külvist isoleerida ka S.dysgalactiae spp equisimilis, mis kuulub C- ja G-grupi streptokokkide hulka ning Gram-positiivset pulkbakterit  Arcanobacterium haemolyticum-i. Nende bakterite poolt põhjustatud infektsioone esineb harvemini, 5-10% ning 1-2,5% farüngiidi juhtudest. Arcanobacterium haemolyticum kurguinfektsiooniga võib kaasneda ka nahalööve.

Näidustus: Kahtlus bakteriaalsele farüngiidile ja tonsilliidile

Uuritav materjal: Kurgukaabe

Analüüsimeetodid: Külv selektiivsele söötmele, haigustekitaja samastamine MALDI-TOF meetodil, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Analüüsi tulemus sõltub korralikult võetud proovimaterjalist. Vähene beetahemolüütilise streptokoki kasv võib viidata kandlusele. Kui külvi tulemus on negatiivne ning esineb jätkuvalt kahtlus bakteriaalsele kurguinfektsioonile, siis lähtuvalt sümptomitest ja kliinilisest pildist võib mõelda harvemini esinevatele haigustekitajatele ning vajadusel määrata soovitav uuring.

Sagedasemad haigustekitajad

Harvemini esinevad haigustekitajad