Bakterioskoopilised uuringud

Bakterioskoopia tulemuste interpreteerimine
Algmaterjali otsene mikroskoopia on patsiendi kliinilise uuringu üks osa, mille eesmärk on kindlaks määrata mikroorganismide morfoloogia ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu.
 
Näidustus:
Otsene mikroskoopia annab informatsiooni genitaaltrakti üldseisundi kohta, võimaldab hinnata põletikulise reaktsiooni olemasolu ja intensiivsust, näha limaskesta rakke ja mikroobe.
Teatud infektsioonide puhul on otsene mikroskoopia diagnostilise väärtusega (gonorröa meestel, trihhomoniaas).
 
Uuritav materjal: Emakakaelakanali-, ureetra-, tupekaabe (alusklaasil)
 
Analüüsimeetod: Mikroskoopia
Rahvusvaheliste standardite järgi tuleb igalt patsiendilt vaadata 2 preparaati, värvides need Leishman-Giemsa ja Grami meetodite järgi.
Leishman-Giemsa värvimismeetod on põhimeetodiks Trichomonas’e ning rakusiseste mikroorganismide kindlakstegemisel, on väga informatiivne rakuliste elementide uurimisel; lubab hinnata genitaaltrakti epiteeli (vaginaalne, endotservikaalne, ureetra limaskestad) erinevust.
Grami meetodi alusel jagatakse mikroobe Gram-positiivseteks ja Gram-negatiivseteks. On bakteriaalse vaginoosi diagnostikas põhiline värvimismeetod, kuna võimaldab määrata Nugenti kriteeriumi.
 
Tõlgendus:
EPITEELIRAKUD
• Superfitsiaalsed. Maksimaalse arvuni (96%) jõuavad ovulatsiooni ajal. Tsükli 27-28 päevaks langeb nende arv kuni 4%-ni.
• Intermediaarsed. Moodustavad suurema osa rakkudest tsükli esimestel (74-76%) ja viimastel päevadel (96%). Minimaalne hulk on ovulatsiooni ajal (3,5%).
• Parabasaalsed. Reproduktiivses eas naistel esinevad preparaadis ainult menstruatsiooni ajal. Neid on sagedamini näha madala östrogeenitaseme korral.
• Basaalsed. Tervete naiste preparaadis neid ei näe. Basaalsete rakkude leid viitab limas¬kesta põletikulisele või traumaatilisele vigastusele. Põletiku puhul esineb lisaks hulgaliselt leukotsüüte. NB! Parabasaalsed ja basaalsed rakud on ka atroofilise vaginiidi tunnusmärk.
• Spontaanselt irdunud endomeetriumi rakud. Reproduktiivses eas naistel võib näha 12-l esimesel päeval peale menstruatsiooni. Endomeetriumi rakkude leid tsükli teises faasis viitab endometriidile, endomeetriumi polüübile või on seotud emakasisese rasestumisvastase vahendi kasutamisega.
 
LEUKOTSÜÜDID
• Neutrofiilid. Ägeda faasi rakud. Preparaadis võib näha patoloogilisi vorme:
• hüpersegmenteeritud: tuuma segmentide arv on 6 või rohkem, rakusuurus võib ületada 15 μm. Esinevad megaloblastilise- ja pernitsioosse aneemia, kemoteraapia või pikaajalise kroonilise infektsiooni puhul.
• hüposegmenteeritud: tuuma segmentide arv on 3 või vähem. Esinevad mõnede infektsioonide ja kemoteraapia foonil (eriti sulfoonamiidide).
• Monotsüüdid e. mononukleaarsed fagotsüütid. Vastutavad põletiku kroonilise faasi eest.
• Erütrotsüüdid. Mõnedel naistel on näha ovulatsiooni ajal ja enne menstruatsiooni.
 
POLÜMORFONUKLEAARSETE LEUKOTSÜÜTIDE (PMN) JA EPITEELRAKKUDE SUHE
Tervetel naistel on suhe väiksem kui 1:1.
Rakkude proportsioonid 2:1 ja 3:1 ja rohkem on ägeda põletiku marker.
 
MIKROORGANISMID
Normaalne mikrobioota meestel
Ureetra Seemnevedelik  
Domineerib gram-positiivne mikrofloora. Kõige rikkalikum on ureetra distaalses osas ja kõige vaesem spongioososas.

 

Sagedasemad isolaadid on :
alfa-hemolüütilised Viridans grupi streptokokid:
 
Streptococcus salivarius, S. sanguis, S. intermedius jt.
koagulaasnegatiivsed stafülokokid:
 
Staphylococcus haemolyticus, S. auricularis, S. hominis, S. epidermidis
Enterococcus spp., Corynebacteria
Harvemini ja väikestes hulkades esineb S.aureus, S. pyogenes, B grupi streptokokid, Enerobacter spp. ja mikrokokid.
Ei ole steriilne. Mikroobide hulk varieerub individuaalselt 102 kuni 107 PMÜ/mL.  
 
Normaalne mikrobioota naistel
Välisgenitaalid Ureetra Tupp
• S. epidermidis

 

• Viridans streptokokid
• Peptostreptococcus spp.
• Corynebacteria
• Mycobacteria
• Enterobacteriaceae
• S. aureus ja CONS

 

• Enterococcus
• Neisseria (avirulentsed)
• Corynebacteria
• Mycobacteria
• Enterobacteriaceae
• Gardnerella vaginalis
• Mycoplasma
• Seened
Aeroobid:

 

• Difteroidid
• Streptococcus spp.
• S. aureus
• S. epidermidis
• Enterobacteriaceae
Mikroaerofiilid ja anaeroobid:
• Laktobatsillid
• Peptostreptococcus
• Peptococcus
• Clostridium
• Eubacterium
• Bifidobacterium
• Gardnerella vaginalis
• Candida
• Actinomyces
• Ureaplasma urealyticum
• Mycoplasma hominis
 
 
GRAM-POSITIIVSED PULKBAKTERID
Genus Lactobacillus.
Nende hulk preparaadis kõigub tsükliliselt, kõige rohkem leidub ovulatsiooni foonil (10.-14. päev). Mõnikord esineb laktobatsille suurel hulgal 19.-23. tsükli päeval, põhjustades vaherakkude tsütolüüsi.
Genus Corynebacterium.
Enamik liikidest on fakultatiivsed või mittepatogeensed.
 
GRAM-POSITIIVSED KOKID
Genus Staphylococcus
S. aureus koosluses E. coli, B grupi streptokokkidega ja Trichomonas vaginalis’ega võivad põhjustada aeroobset vaginiiti. Aeroobsele vaginiidile viitab parabasaalsete rakkude ja leukotsüütide suurem hulk (ja nende granulaarne aspekt).
S. epidermidis on noorte uretriidi ja prostatiidi (42%) tähtsamaks etioloogiliseks faktoriks.
On tõusnud S. saprophyticus’e bakteriuuria esinemissagedus noortel naistel. Isoleeri¬takse ka rasedatel tservikaalsest materjalist amnioni infektsiooni puhul.
Genus Streptococcus
S. agalactiae (B-grupi streptokokk) koloniseerib suguteede limaskesta 5-40% naistel. Vulvovaginiiti saab põhjustada ainult siis, kui esineb koguses vähemalt 108 PMÜ/g ja koos E. coli ja S. aureus’ega. Esineb sageli koos Candida albicans’iga (55%).
 
ACTINOMYCES
Leidub tervete inimeste suuõõnes ja naiste suguteede limaskestadel. On arvestatav kolo-niseerija (7%) emakasisest rasestumisvastast vahendit kasutavatel naistel. Küllalt sageli on Actinomyces’e saatjaks Entamoeba gingivalis. Võib olla sümptomaatilise infektsiooni põhjuseks.
 
GRAM-NEGATIIVSED PULKBAKTERID
Enterobacteriaceae esindajad
Sagedasemad urotrakti infektsioonide tekitajad on Escherichia coli, Proteus spp., Klebsiella spp., Pseudomonas spp.
Diagnostilise väärtusega on E. coli leid suurtes hulkades, eriti koos teiste enterobakteritega ja PMN foonil või BV-mikroobidega.
 
GRAM-NEGATIIVSED KOKID
N. gonorrhoeae (gonokokid)
N. meningitidis (meningokokid)
Teised suhteliselt madala patogeensusega Neisseria esindajad hingamisteedest. N. lactamica isoleeritakse sageli urogenitaaltraktist.
Genus Acinetobacter. Enamasti kokobatsillid või diplokokid. Isoleeritakse süljest, rögast, uriinist ja tupesekreedist.
Genus Moraxella. Morfoloogiliselt eristamatud neisseriatest. Mõningatel juhtudel võib M. catarrhali’st leida polümorfonukleaarsete leukotsüütide sees.
GARDNERELLA VAGINALIS
Esineb 45-58% tervete reproduktiivses eas naiste tupe mikroflooras ja ~27% menopausaal-setel naistel.
LEPTOTRICHIA
Suhteliselt madala patogeensusega. Esineb tavaliselt trihhomoniaasi, bakteriaalse vaginoosi või pikaajalise põletikuvastase ravikuuri foonil.
 
BAKTERIAALSE VAGINOOSI DIAGNOOS NUGENT’I KRITEERIUMI JÄRGI
Erinevate morfotüüpide arv Grami järgi värvitud preparaadis
•Norm 0-3
•Piiripealne 4-6
•Bakteriaalne vaginoos >7
 
BAKTERIAALSE VAGINOOSI DIAGNOOS AMSEL’I KRITEERIUMITE JÄRGI
•Homogeenne piimjas tupevoolus
•Positiivne amiintest
•Ph >4,5
•Mikroskoopiline leid: ”clue“ rakud (~20%) Gardnerella, Mobiluncus jt.
 
SEENED
Blastospoorid, leukotsüüte vähe või puuduvad – kolonisatsioon
Balstospoorid, leukotsüüte palju – Candida non-albicans, mis pseudomütseeli ei moodusta
Blastospoorid , pseudomütseel, palju leukotsüüte – Candida albicans infektsioon