Ahvirõugete viiruse DNA

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid.

Haigus levib piisknakkusena või otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga. Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda ka üsasiseselt või sünnitusel. Ahvirõugete levikul on näidatud suuremat tõenäosust kõrge riskeeriva seksuaalse käitumisega inimeste seas (palju seksuaalpartnereid, seksuaalvõrgustiku üritustes osalemine, k.a MSM). Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.

Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi. Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, need kuivavad ja kukuvad maha. Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikkusega patsientidel.

Uuritav materjal: kurgukaabe, villisisu, haavandikaabe

Analüüsimeetod: real-time PCR