STLI DNA haavandi paneel

Genitaalhaavandite tekitajate hulka kuuluvad mitmed erinevad patogeenid, mis põhjustavad sarnast, silmaga mitte eristatavat kliinilist pilti. Samas on nende ravi erinev, mistõttu on vajalik patogeeni laboratoorne tuvastamine. Paneel annab vastuse konkreetse tekitaja esinemise kohta, mis omakorda loob eelduse korrektseks raviks.

Sarnast kliinilist pilti põhjustavate haigustekitajate kompleksne (paneelina) määramine tagab arstidele eelkõige aja kokkuhoiu, samas suureneb patsiendi kohta saadava vajaliku info hulk.

Seksuaalsel teel levivate genitaalhaavandeid põhjustavate infektsioonhaiguste riskirühma kuuluvad meestega seksivad mehed (MSM) ja seksiturismi harrastavad isikud.

STLI DNA haavandi paneeli on koondatud kõik kliiniliselt olulisemad sugulisel ja mittesugulisel teel levivad peamiselt genitaalhaavandeid tekitavad patogeenid.

Tuvastatakse järgmiseid haigustekitajaid: Herpes simplex virus 1 (HSV-1); Herpes simplex virus 2 (HSV-2); Treponema pallidum, Haemophilus ducreyi; Chlamydia trachomatis LGV; Tsütomegaloviirus (CMV), Tuulerõugeviirus (VZV)

Näidustus: Kahtlus sugulisel või mittesugulisel teel levivale genitaalhaavandeid tekitavale infektsioonile. Haavandi, villi või šankeri/šankroidi esinemine eelkõige suguelundite piirkonnas.

Tõlgendus: Positiivne tulemus kinnitab infektsiooni.

Negatiivne tulemus ei välista nimetatud mikroorganismide esinemist, vaid näitab antud proovimaterjalis selle puudumist või on selle kogus proovimaterjalis allpool metoodika määramispiiri. Harvem võivad gentaalhaavandil olla muud infektsioossed (Klebsiella granulomatis, Mpox virus, tuberkuloos jt) või mitteinfektsioossed põhjused, mida antud paneel ei tuvasta.

Kirjandusallikad:

1. Janier M, Unemo M, Dupin N, Tiplica GS, Potočnik M, Patel R. 2020 European guideline on the management of syphilis. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2020;35(3):574–588. doi:10.1111/jdv.16946.
2. de Vries HJC, de Barbeyrac B, de Vrieze NHN, Viset JD, White JA, Vall‑Mayans M, Unemo M. 2019 European guideline on the management of lymphogranuloma venereum. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2019;33(10):1821–1828. doi:10.1111/jdv.15729.
3. Lautenschlager S, Kemp M, Christensen JJ, Vall Mayans M, Moi H. 2017 European guideline for the management of chancroid. Int J STD AIDS. 2017;28(4):324–329. doi:10.1177/0956462416687913.
4. Tuddenham S, Ghanem KG. Approach to the patient with genital ulcers. In: Connor RF, editor. UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 13.01.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com/contents/approach-to-the-patient-with-genital-ulcers
5. Brilene T, Haldre K, Karro H, et al. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2021. Tallinn: Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing; 2021. [Internet]. [vaadatud 18.01.2026]. Saadaval: https://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2021/06/Ravijuhis_2021.pdf