Beeta-hemolüütiliste streptokokkide poolt põhjustatud farüngiit ja tonsilliit on üks sagedasem ülemiste hingamisteede haigus lastel. Kliiniliste sümptomite alusel on keeruline eristada, kas tegemist on viirusliku või bakteriaalse infektsiooniga. Olulisim farüngiidi tekitaja, mida võimalik külvi meetodil määrata on Streptococcus pyogenes ehk nn. A-grupi streptokokk. Tervetel inimestel võib kurgus esineda S.pyogenes kandlust, lastel kuni 11-30%-l ning täiskasvanutel kuni 5%-l. Äge S.pyogenes farüngiit võib komplitseeruda ägeda keskkõrvapõletiku, mastoidiidi, ägeda sinusiidi või peritonsillaarse abstsessiga. Nädalaid hiljem võivad ilmneda mittemädased komplikatsioonid nagu reumaatiline palavik, glomerulonefriit, sarlakid, reaktiivne artriit, toksilise šoki sündroom või ka PANDAS sündroom.
Lisaks Streptococcus pyogenes leiule võib külvist isoleerida ka S.dysgalactiae spp equisimilis, mis kuulub C- ja G-grupi streptokokkide hulka ning Gram-positiivset pulkbakterit Arcanobacterium haemolyticum-i. Nende bakterite poolt põhjustatud infektsioone esineb harvemini, 5-10% ning 1-2,5% farüngiidi juhtudest. Arcanobacterium haemolyticum kurguinfektsiooniga võib kaasneda ka nahalööve.
Näidustus: Kahtlus bakteriaalsele farüngiidile ja tonsilliidile
Uuritav materjal: Kurgukaabe
Analüüsimeetodid: Külv selektiivsele söötmele, haigustekitaja samastamine MALDI-TOF meetodil, ravimtundlikkuse määramine
Tõlgendus: Analüüsi tulemus sõltub korralikult võetud proovimaterjalist. Vähene beetahemolüütilise streptokoki kasv võib viidata kandlusele. Kui külvi tulemus on negatiivne ning esineb jätkuvalt kahtlus bakteriaalsele kurguinfektsioonile, siis lähtuvalt sümptomitest ja kliinilisest pildist võib mõelda harvemini esinevatele haigustekitajatele ning vajadusel määrata soovitav uuring.
Sagedasemad haigustekitajad
Diagnoos | Haigustekitaja | Materjal | Tellitav uuring |
Farüngiit, tonsilliit | Streptococcus pyogenes Streptococcus dysgalactiae Arcanobacterium haemolyticum |
Kurgukaabe | Beetahemolüütiline streptokokk külv |
Harvemini esinevad haigustekitajad
Diagnoos | Haigustekitaja | Materjal | Tellitav uuring |
Farüngiit, tonsilliit | Neisseria gonorrhoeae | Kurgukaabe | NAAT (eelistatavalt)
N.gonorhoeae külv |
Corynebacterium diphtheriae Corynebacterium ulcerans |
Kurgukaabe | C.diphtheriae külv | |
Chlamydophila pneumoniae | Kurgukaabe | NAAT | |
Mycoplasma pneumoniae | Kurgukaabe | NAAT | |
Peritonsillaarne abstsess (Quinsy)
Retrofarüngeaalne abstsess |
Streptococcus pyogenes Streptococcus anginosus gr. Staphylococcus aureus Fusobacterium sp Prevotella sp Porphyromonas sp Peptostreptococcus sp jt. |
Mäda (abstsessist) | Aeroobne ja anaeroobne külv |
Ludwigi angiin (kahepoolne submandibulaarne infektsioon) |
Streptococcus sp Corynebacterium sp Peptostreptococcus sp Veillonella sp Bacteroides sp Prevotella sp |
Mäda (kurgust) | Aeroobne ja anaeroobne külv |
Lemierre sündroom
|
Fusobacterium necrophorum Eikenella corrodens Bacteroides sp S.pyogenes Enterobacterales |
Mäda (tonsillidelt) | Aeroobne ja anaeroobne külv |
Orofarüngeaalne tulareemia | Francisella tularensis | Mäda (tonsillidelt) | Aeroobne ja anaeroobne külv
PS! F.tularensis kahtlusest teavitada alati laborit |