28. juuli – ülemaailmne hepatiidipäev

Eestis esimest korda tehtud ulatusliku C-hepatiidi viiruse testimise tulemused näitavad, et see haigus on ka Eestis laialt levinud.

Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse iga aasta 28. juulil selleks, et suurendada inimeste teadlikkust viiruslikust hepatiidist ja selle põhjustatud haigustest.

Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes, spermas. C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 399 000 inimest. WHO hinnangul ca 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad*. Eestis on hinnanguliselt 20 000 viirusekandjat.

C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, sellesse haigusesse võib nakatuda igaüks. C-hepatiidi viirusest tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust.

2019. aastal tehti Eestis esimest korda ulatuslik C-hepatiidi viiruse antikehade testimine. Perearstid suunasid testimisele riskirühma kuuluvaid ja halvenenud maksanäitajatega inimesi. Vereproove analüüsis SYNLABi Tallinna labor. Videot vaata siit: https://chepatiit.ee/kampaaniad/

Kokku testiti 9366 inimest, kellest 446-l avastati C-hepatiidi kahtlus. Paljude positiivse testitulemuse saanud inimeste jaoks tuli see üllatusena, sest haigus kulgeb enamasti sümptomiteta, tõdevad uuringus patsientidega kokku puutunud meedikud.

Testimise tulemused näitavad, et haigus võib olla Eestis laiemalt levinud, kui seni on arvatud, ja rohkem esineb C-hepatiiti meestel vanuses alates 30. eluaastast ja naistel alates 50. eluaastast.

SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht dr Paul Naaber ütleb, et kõik riskirühma kuuluvad inimesed peaksid tegema vereproovi. „C-hepatiidist maksavähi kujunemiseni võib minna 10–25 aastat. Varajane vereproov aitab avastada organismis sümptomiteta tegutseva viiruse ning saada õigel ajal ravi, et aastakümnete pärast ei kujuneks välja maksavähk.”

Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed on:

• saanud vereülekannet enne 1994. aastat
• kokku puutunud nakatunud inimese verega
• lasknud ennast tätoveerida või augustada
• kas või üks kord jaganud süstalt

Riskirühma kuulumist on võimalik hinnata, kui täita lihtne riskiküsimustik veebilehel https://chepatiit.ee/riskikusimustik/ Riskirühma kuulujail tasub teha C-hepatiidi vereanalüüs.

Testimise korraldas SYNLAB Eesti koostöös perearstide ja ravimifirma AbbVie Biopharmaceuticals GmbH Eesti filiaaliga.

*Allikas: Journal of Internal Medicine, Nov 2019 | https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/joim.12972

Lisainfo MTÜ Eesti Vähiliit | info@cancer.ee | Chepatiit.ee