et
ru
en
Seoses COVID-19 pandeemiaga on paari viimase kuu jooksul turule ilmunud ligi 200 erinevat COVID-19 diagnostilist testi (sh nn kiirtestid) ning nende tootjate ja vahendajate arv kasvab iga päevaga (allikas siin). Samal ajal räägib meedia justkui ressursside sh diagnostikavahendite puudusest. Sellises olukorras on nii meditsiinitöötajatel kui ka elanikel tekkinud küsimus, miks neid teste meil ei kasutata ja milliseid neist võiks usaldada.
Hetkel on saadaval SARS-CoV-2 testimiseks järgnevad võimalused:
• viiruse nukleiinhappe (RNA) määramine;
• viiruse antigeeni (valgud) määramine;
• organismis tekkivate viirusvastaste antikehade määramine.
Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui kogu maailmas kasutusel COVID-19 esmaseks diagnoosimiseks ja nakkusjuhtumite avastamiseks. Testi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab koheselt karantiini rakendada. Teine eelis on usaldusväärne tulemus. Viiruse RNA-d on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (Polymerase chain reaction) meetodil, mille puhul on vaja spetsiifilist aparatuuri, eriväljaõppe saanud laborispetsialiste ning selleks kohandatud laboriprotsessi. Analoogne meetod on kasutusel nii Terviseameti, SYNLABi kui mitme haigla laborites ja sel moel on võimalik teostada suhteliselt suures mahus uuringuid. Lisaks on haigla vastuvõtus ja intensiivravi osakondades otstarbekas viiruse RNA määramine ka POCT (Point-of-care testing) seadmetega, mis ei nõua selleks eraldi kvalifitseeritud personali ja mille läbilaskevõime on väiksem, kuid vastuse saab kiiremini. Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida hetkel aktsepteerib nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) (allikad siin ja siin).
Pakutavad antigeeni (kiir)testid on võrreldes RNA määramisega reeglina väga madala tundlikkusega, andes palju valenegatiivseid tulemusi. Nende kasutamine tooks hinnanguliselt kasu asemel pigem kahju – paljud nakkusohtlikud COVID-19 patsiendid, kelle kiirtest on valenegatiivne, võivad lõpetada karantiini. Sisuliselt tähendab see seda, et lisaks väheste positiivsete ülekontrollimisele viiruse taandumise faasis, peaks üle testima ka palju negatiivseid tulemusi, et adekvaatset pilti saata. WHO hiljutiste COVID-19 laboratoorse testimise strateegia soovituste järgi pole antigeenitestid hetkel kliiniliseks diagnostikaks soovitatud.
COVID-19 antikehade test määrab organismi vastureaktsiooni viirusele, mille tekkimiseks on vajalik teatud aeg. Viimaste uuringute alusel läheb nimetatud koroonaviiruse vastaste antikehade tekkeks üle 10 päeva peale haigussümptomite avaldumist (allikas siin). Kuna kogu see aeg on patsient kõrgelt nakkusohtlik, on selge, et antikehatest ei sobi haiguse varaseks diagnoosimiseks ning karantiinivajaduse üle otsustamiseks. Samas on nii WHO kui ECDC möönnud, et antikehade määramine võib olla vajalik hilisemate epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks. Antikehade analüüsiks kasutatav proovimaterjal on veri.
Praegu pakutavad kiirtestid põhinevad enamasti antikehade määramisel. Lisaks eeltoodud asjaolule, et sellised testid ei sobi haiguse varajaseks avastamiseks, puudub ka igasugune ülevaade pakutavate testide kvaliteedi (sh nende tundlikkuse ja spetsiifilisuse) üle.
Kokkuvõttes on tänaste teadmiste ning tehnoloogia juures ainus usaldusväärne metoodika COVID-19 varaseks diagnoosimiseks ja nakkuslike juhtumite avastamiseks laboris teostatav SARS-CoV-2 RNA uuring, mida enamasti tehakse ninaneelust tampooniga võetud materjalist.
Palju on räägitud ka diagnostikavahendite puudusest maailmas, mis on tõsi, kuna tegemist on viiruse ülemaailmse levikuga ja sellest tingitud kordades kasvanud diagnostikavajadusega. Diagnostikumide ja vastava aparatuuri tootjate võimekus aga kohandub pidevalt kasvava nõudlusega, vajaminevat toodetakse ja tarnitakse järjest juurde. Eestis on olukord asjakohase viiruse RNA määramisega hetkel kontrolli all, laborid suudavad teha piisavas koguses analüüse. Suurimas koguses SARS-CoV-2 viiruse RNA analüüse tegeva labori SYNLAB juhataja Rainar Aamisepp kommenteeris olukorda nii: „SYNLAB Eesti Tallinna laboris on olemas piisav tagavara usaldusväärseks COVID-19 testimiseks vajaminevaid diagnostikume ja aparatuuri, oleme käivitanud paralleelsed tehnoloogilised protsessid laboris, suurendanud vastava laboriosakonna spetsialistide arvu mitmekordselt, organiseerinud 24/7 töö. Lisaks on meil koostöös partneritega tagatud piisava võimekusega proovide kogumine ja logistika, et katta üle Eesti COVID-19 laboratoorse diagnostika vajadused. Mitmetes haiglalaborites on asjakohased RNA määramise võimalused kohapeal kiireks diagnostikaks.“
Kliiniline mikrobioloog dr Paul Naaber (MD, PhD, infektsioonhaiguste valdkonna juht, SYNLAB Eesti OÜ; vanemteadur, Tartu Ülikool, bio- ja siirdemeditsiini instituut) lisab: „Kuna Eestil on piisav võimekus pakkuda COVID-19 haiguse diagnostikaks ja haigusjuhtude tuvastamiseks adekvaatseid viiruse RNA määramise metoodikaid, siis puudub hetkel vajadus juurutada erinevate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt mittesoovitatud (kiir)teste. Minu hinnangul teeks see COVID-19 diagnostika segasemaks.“
