Programm

05.04.2018   |   9.15 – 15.30   |   TALLINN, KUMU

Konverentsi programm:

09.15-10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00-10.10 Rainar Aamisepp, avasõna
10.10-10.35 dr Ain Aaviksoo, Pildikesi tervishoiu tulevikust

Maailm on muutunud keerulisemaks ja nõnda ka tervishoid – sellega käib sageli kaasas kriitika erinevatest suundadest ning süüdlaste või äärmisel juhul ühe kindla vastutaja otsimine. Mina sellesse ei usu. Oma ettekandes püüan ühelt poolt selgitada erinevaid probleemseid sümptomeid suuremate ja mitmes mõttes paratamatute trendidega ning seejärel viidata, kuidas leida lahendusi tervishoiule senisega võrreldes pisut teistmoodi lähenedes. Märksõnadeks tulemused, kasutajakesksus ning põimitus.

10.35-11.00 dr Kaido Beljaev, Meditsiinilaborite väljakutsed

Meditsiinilaborid on tihedalt seotud tervishoiusüsteemide ees seisvate katsumustega, milleks on kasvavad kulud, elanikkonna vananemine, personali puudus, kõrgenenud kvaliteedinõuded, patsientide ootuste kasv, suund patsiendikesksuse poole. Ettekandes käsitletakse meditsiinilaborite väljakutseid ja võimalusi nendega toimetulekuks, samuti vajalikke arendustegevusi olemaks usaldusväärne partner erinevatele tervishoiusüsteemi osapooltele.

11.00-11.25 dr iur Ants Nõmper, Mais rakenduva isikuandmete kaitse määruse seos meditsiiniasutusega

25. mail kohalduma hakkav isikuandmete kaitse üldmäärus toob kaasa uusi nõudeid ka meditsiiniastustele, nt andmekaitseametniku määramise kohustus, andmetöötlusregistri pidamise kohustus ja andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustus. Andmekaitse Inspektsiooni sõnul kehtivad erinevatele meditsiiniasutustele ja perearstikeskustele mõnevõrra erinevad nõuded, mida konverentsil täpsemalt selgitame.

11.25-11.50 dr Andres Lasn, Valitud peatükid teemast peremeditsiin

Lühikese presentatsiooni jooksul jagan nii enda kogemusi peremeditsiini residentuuri kui ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuses olemise ajast kui ka üritan vastata küsimustele, mis arvatavasti peaaegu kõiki arste painavad (Kuidas öelda ei? Kuidas paberitöö kuhja alla mitte mattuda? Jpm).

11.50-12.15 dr Matti Maimets, Viirushepatiidid

XXI sajandi Eestis on mitu nakkushaiguste epideemiat. See anakronism ei ole ainult infektsioonhaiguste eriala probleem. Ettekandes tuuakse uut infot viirushepatiitide kohta ja pakutakse välja lahendusi epideemiate lõpetamiseks.

12.15-13.00 Lõuna

13.00-13.15 prof Andres Metspalu, 100 000 uut geenidoonorit Eesti Geenivaramusse
13.15-13.40 dr Paul Naaber, Eksootilised infektsioonid

Reisimisega on tõusnud võimalus haigestuda Eestis mitteesinevatesse eksootilistesse haigustesse. Sellised haigused on sageli aladiagnoositud ning alati ei teata diagnostika võimalusi. Kliiniline mikrobioloog käsitleb loengus olulisemaid reisimisega seotud infektsioone ning nende laboratoorset diagnostikat.

13.40-14.05 dr Tatjana Brilene, Genitaalsekreetide ülekande saladused

Enamasti pööratakse suuremat tähelepanu suguteede mikrobiootale ja seksuaalsel teel ülekantavatele patogeenidele. Praktiliselt ei räägita genitaalsekreetide rollist, mis sisaldavad erinevate näärmete poolt produtseeritavaid bioaktiivseid molekule. Näiteks seminaalplasma moduleerib vaginaalse limaskesta immuunsust ja põletikulist vastust, rakulised muutused võivad mõjutada vastuvõtlikkust infektsioonidel.

14.05-14.30 Helle Järv, Optimaalne dermatofüütide diagnostika

Dermatofüütia diagnostika on tänu molekulaarse süstemaatika ja fülogeneesi tormilisele arengule muutunud üha tundlikumaks ja spetsiifilisemaks. On kogunenud rohkelt uut informatsiooni seenhaiguste liikidest ja nende levikuteedest ning on muutunud liigikontseptsioonid. Vaatleme, milliseid kaasaegseid diagnostilisi lahendusi on Eestis on nii perearstile kui dermatoloogile kättesaadavad.

14.30-14.55 dr Margus Punab, Hüpogonadism meestel
14.55-15.20 dr Airi Põder, Suguhaigused muutuvas ajas

Viimase poole sajandi jooksul on toimunud väga suured muutused seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) epidemioloogia, diagnostika kui ka ravi osas. Kui 20. sajandil prevaleerusid bakteriaalsed STLI-d, siis 21. sajandil domineerivad kindlalt viirusliku etioloogiaga STLI-d.
On muutunud ka ühiskonna suhtumine seksi ja seksuaalkäitumisega seonduvatesse küsimustesse. Seoses sellega on seksaalpartnerite leidmise võimalusi varasema ajaga oluliselt rohkem – tutvumisportaalid, à la tantra koolitused jne. Kuigi ametlik statistika Eestis näitab STLI-de esinemissageduse suurt langust, võib see info paraku olla petlik – väga paljusid haigusjuhte ei diagnoosita ega registreerita. Seega ettevaatust – suguhaigused pole kadunud, nad on ainult muutunud.

15.20-15.30 Moderaator, kokkuvõte ja info järgmiste tegevuste kohta

15.40           Ekskursioon SYNLABi uude kesklaborisse, kus võimalus anda ka verd geenidoonorina
                    (kestvus kuni 2h)

Päeva modereerib prof Kristjan Port