Pandeemia algusest hakkasid eriolukorra komisjon, Terviseamet ja kümmekond erameditsiiniettevõtet välja töötama ühist testimise võimekust Eestis.Tänaseks on koostööna testitud saatekirja alusel ning eesliinis ligi 33 000 inimest. Testimisega on seotud 7 ettevõtet ja 3 haiglat, mille personalist võtavad 132 protseduuriõde proove 12 linnas üle Eesti. 9 kodutestimise brigaadis on 32 inimest, lisaks 49 logistikut ja varustajat, kellest 32 on vabatahtlikud Rally Estonia liikmed. Aegu broneerivad ja tulemustest teavitavad 28-liikmeline testimise kõnekeskus, lisaks koordineeriv personal. Koroona testimisega on laboris seotud otseselt 50 inimest. Kokku seega ca 350 inimest 10 asutusest, kes on koondatud avaliku testimise projektis, mille eestvedajad on SYNLAB, Medicum ja Qvalitas.
Eesliini töötajaid iseloomustab tugev missioonitunne, ennastohverdav pühendumine ning kollektiivne kokkuhoidmine. Teadmine, et nende isiklik panus aitab ühiskonda tervikuna, annab neile jõudu tööd teha ka siis, kui tingimused ei ole head. Kohad, kus testimas käiakse, on väga erinevad: teeninduspunktid, hooldekodud, erihooldeasutused, sotsiaalkeskused (kodutute öömajad), eesliini asutused, kauplused jpm. Vastutus- ja missioonitunne ajendab eesliinil töötama, olenemata sellest, mis ees ootab.
Palusin 7 eesliini töötajal kirjeldada oma tööpäeva kriisi ajal ning anda inimestele üks soovitus praeguses olukorras.
Karini jaoks on raskel ajal sõbraks isikukaitsevahendid
Karin (28), on viieaastase töökogemusega meditsiiniõde Qvalitas Arstikeskuses.
Kriisi ajal on tema on ka üks nendest õdedest, kes käib erinevates Eesti linnades inimestelt koroonaviiruse proove võtmas. Karini elu pärast eriolukorra väljakuulutamist ei ole sugugi endine.
„Ma võin end õhtul magama sättida mõttega, et homme on vaba päev, aga ometigi olen juba varahommikul 100 km kaugusel kodust ja taas tööpostil.“ Karin on käinud viimase kuu jooksul hooldekodudes, sotsiaalmajades, ettevõtetes, kauplustes ja veel paljudes teistes testimist vajanud kohtades üle Eesti. Ja päevad ei ole vennad. „Ühel päeval võitlen vihma ja tugeva tuulega teeninduspunktis, teisel olen juba hooldekodus, kus peale 3-tunnist testimist tunnen end nagu kapsas. Seda on keeruline kirjeldada, kuid kaitseriided just sellise tunde tekitavadki. Jõuan vaid unistada sõõmust värskest õhust.”
Karin kirjeldab hetke, mil rammestunult koju jõuab ja enda peegelpilti vaadates hoopis pandat märkab. Päeva lõppedes on näole veel paariks tunniks peale prillide ja maski eemaldamist joonistunud sügavad sõõrid. „Ma ei salga, et see töö on raske ja seda saabki teha ainult meeskonna innustusel ja patsientidelt kuuldud toetava ning tänuliku sõna jõul. Ma usun, et töö mida mina teen, aitab ennetada haiglate ülekoormust ja anda inimestele rohkem teadmisi oma terviseseisundist.“
Karin jääbki ise tagasihoidlikuks ning peab kangelasteks hoopis haiglate personali: „Mina olen ainult väike lüli selles võitluses. Raskel hetkel sisendan endale, et oma väikese panusega kaitsen lähedasi, sõpru ning tuttavaid ja nende vanemaid ning vanavanemaid hooldekodudes.“
Karini sõnul teeb kurvaks see, et mõned inimesed arvavad, et oht neid ei puuduta, nendega midagi ei juhtu ja käituvad seega hoolimatult. „Keegi ei tea, mis homne toob, igaüks peab olukorra tõsidusest aru saama,“ paneb ta inimestele südamele. „Igaüks meist saab olla tegelikult kangelane, püsides võimalusel kodus ja järgides eriolukorra reeglid,“ lausub Karin lõpetuseks.
Tatjana ja Viktoria – kiiresti reageerivad kosmonaudid
Tatjana (47) ja Viktoria (54) on Medicumi meditsiiniõed, kes õpetasid Tallinna ja Rakvere testimiskohtade õed koroonaviiruse testiks vajalikku ninaneeluproovi võtma.
Naised räägivad, et praegu ei tea sedagi, mida järgmine tund toob, keda ja kus on vaja kiiresti testida, et takistada viiruse levikut.
Nende juht, Medicumi kvaliteedijuht/laborijuhataja Natalja Timtšuk räägib naistest ülivõrdes: “Tatjana ja Viktoria on meie raudvara. Juhul, kui on kiiresti vaja kedagi testimiskohtades asendada, teha ootamatu väljasõit laustestimisele või rahustada mõnda koroonahirmuga inimest, saab neile iga kell loota.“
Nii nagu Karin, räägivad nemadki, et üle nelja tunni kaitseriietuses olla on raske. „Neljatunnise vahetuse kaitserõivais kannatab ära, aga kui vahetus on 6-tunnine, siis kipub raskeks minema – tahaks juua, süüa ja see tähendab aeganõudvat kaitsevarustuse vahetamist.“ Kui mobiilses testimiskohas on külm ja tuuline, siis siseruumides testimisel higistad palju, prillid kipuvad uduseks minema, respiraatoriga on raske hingata, aga samal ajal on vaja ninaneeluproovi väga täpselt võtta. Füüsilist raskust kompenseerib neile inimeste vahetu tagasiside:
„Hooldekodudes suhtuvad eakad meisse väga heasüdamlikult – tänavad ja naeravad, et näe kosmonaudid tulid,“ naeravad naised.
Tatjana ja Viktoria ütlevad: „Kui teil tuleb kurbuse või ükskõiksuse emotsioon peale, sest peate olema kodukontoris või igatsete sotsiaalset elu, siis teadke, et meie, meedikud, ei ole saanud kodus peredega aega veeta viimased kuus nädalat!. Me ärkame ja lähme testima teie viiruse kahtlusega tuttavaid, selleks, et me kõik saaksime peagi oma lähedastega koos olla. Olgem tänulikud ja nautigem ühist aega peredega! Meie oleme tänulikud, et saame aidata.“
Lisaks panevad meedikud südamele, et proovi andma tulles täidetaks meedikute korraldusi ja paluvad mitte filmida ega pildistada, kuna see segab ning koormab eesliini tööd.
Ljubov ja Žanna võtsid vastu koroonatuvastajate töö Narvas
Medõe Ljubovi (53) tööstaaž õena on 35 aastat. Märtsi kolmandal nädalal kutsus Corrigo juht Tiiu Sepp kokku töötajate erakorralise koosoleku. Koostöös valitsusega hakati otsima koroonaproovi võtvaid meedikuid Ida-Virumaal. Ljubov (pildil paremal) oli üks esimesi, kes oli valmis viiruse vastu sõtta astuma ja esimene tööpäev Narvas oligi juba 5 päeva hiljem . Sellele eelnes väljaõpe, kõikide vajalike töö-, desinfitseerimis- ja kaitsevahendite komplekteerimine. Olles nüüd neli nädalat proove võtnud, on Ljubov on tänulik, et tööandja muretseb pigem natuke rohkem kui vähem ega ei piirdu minimaalse kaitseriietusega.
Esimesel tööpäeval oli ta mures, kas saab hakkama ning kuidas inimesed temasse suhtuvad. Tagasi vaatab Ljubov möödunud nädalatele nii: “Tööpäev kestab 3 – 6 tundi. Kõiki instruktsioone ja juhendeid täidetakse piinliku täpsusega. Vahepeal tuleb sõita Ida-Virumaa ühest otsast teise. Panen selga kaitseriietuse, maski, prillid ja kindad. Selles eririietuses töötan 4 tundi. Mäletan üht hullemat päeva, kui ärkasin teadmisega, et on vaba päev. Tuli aga kõne ja hilisõhtuks olin võtnud proovi enam kui 130 hooldekodu inimeselt. Käed higistavad, kord on palav ja siis külm, sest keskkonnad, kus töötame, on väga erinevad.“ Kui vahetub ruum või kaitseriietusega midagi juhtub, algab aeganõudev riietumise protseduur otsast peale. Kaitseriideid peab hoidma, sest neid on Eestis vähe, aga ka ennast peab kaitsma. Ljubov näitab käsi: „Pidevast kummikinnaste kandmisest ja käte desinfitseerimisest on kätel nahk katki. Mind lohutab see, et see kõik on ajutine.“
Žanna (51) läks 17-aastasena pärast meditsiinikooli lõpetamist haiglasse medõena tööle ning töötab õena käesoleva ajani. Ta ise naljatab: „Ärme aastaid kokku arvuta, piinlikult kaua, aga mis teha kui teiste eest hoolitsemine meeldib.“
„Igapäevaselt töötan õena hambaravis, aga kui kutsuti testimisele appi, valisin kohe selle – saan praegu veel rohkem aidata,“ rääkis ta, kuidas jõudis eesliinile. Esimesed ööd olid peaaegu unetud, oli kõhklusi ja perele nakkuse toomise hirmu ning mure eakate vanemate tervise pärast.
Tööpäev Corrigos algab tööülesannete jagamisega – mis kell ja kus, kas testimistelgis või kuskile kohapeale proove võtma, kui palju on testitavaid jpm. Kohale jõudes on igapäevane medõe ilus vorm asendunud mittehingava kaitseriietusega, lisaks mask ja kindad. „Testimispunktis teen tööd paarilisega. Üks meist kontrollib dokumendi alusel saatekirja ja patsiendi vastavust, teine võtab patsiendile ebameeldiva protseduurina ninaneeluproovi. Töötame nakkusohtlikus keskkonnas, seega jälgime ülitäpselt ohutus- ja desinfitseerimisnõuded, ainult nii saame ise terveks jääda. Muidugi on sellises „paraadmundris“ terve päev töötada väga raske, kaitseprillidest valutab terve nägu, kaitseriietust tuleb vahetada päevas mitu korda, ükskõik, kas testin päevas 40 või 240 inimest. Kuid need raskused ja ebamugavused on ületatavad,“ jääb Žanna positiivseks.
Kogu selle töö juures hirmutab teda nende inimeste käitumine, kes ei adu olukorra tõsidust. Ja sellist suhtumist on nii intelligentsete inimeste seas kui ka sotsiaalmajades. Nad ei soovi aidata ennast ega ühiskonda, et saaksime kiiremini sellest viirusest jagu. Selgitustöö käib nii tööl olles kui ka vabal ajal. „See on meie missioon,“ ütleb ta, „samas tunnen, et keerulisel ajal võtavad inimesed meid, meditsiinitöötajaid, rohkem kuulda. Väljume siit kriisist kõik paremate inimestena.“
Ilja planeerib proovivõtjate mittenakatumisi
Ilja (26) on kriisi ajal Tallinna ja Harjumaa kodudes käiva Fertilitase nelja mobiilse kodutestimise brigaadi koordinaator ning igapäevaselt Fertilitase kirurgiaosakonna vastutav õde.
Ilja meeskond töötab seitse päeva nädalas 8st 20ni. „Brigaadide päev algab dispetšeriruumis, kus jagame ära piirkonnad, kontrollitakse üle laborist saadud proovivõtuvahendite hulk ning isikukaitsevahendid,“ selgitab ta hommikust meedikute rutiini.
Igal külastusel kasutatakse üks täiskomplekt kaitsevahendeid. Neid tuleb vahetada iga külastuse järgselt, et vältida patsiendi kodust või patsiendilt viiruse kandumist meedikule ning järgmisele patsiendile viimise ohtu. See teeb kodustestimise isikukaitsevahendite defitsiitajastul kulukaks. Ilja ülesanne on koordineerida brigaadide tööd ja jagada operatiivset infot ning lõpetada päev peale aruannete tegemise ning varustuse kontrolliga. Lisaks pean minimeerima võimaluse, et kui keegi meist nakatub, siis ei puutuks ta teistega kokku.
„Päeva jooksul käime umbes 60 kodus proove võtmas. See on hetkel optimaalne, kuid meil on võimekust seda arvu ka suurendada. Ühe autoga jõuame külastada ca 20 patsienti, oleneb vahemaadest, mis autoga läbida tuleb. Rekord on olnud 150 testi päevas, siis testisime hooldekodu elanikke,“ toob ta näiteks.
Ilja kiidab oma meeskonda, kes vaatamata sellele, et töö on raske ja tervisele ohtlik, on tugev ja abivalmis. Ilja meeskonnaliikmed on pidanud oma 12-tunniste tööpäevade jooksul kokku puutuma vihastavate klientidega, kui meedikud ei leia aadressi piisavalt kiiresti või proovi võtmine on olnud valus. On ka selliseid koroonakahtlusega inimesi, kes ei ole brigaadi kodus oodanud, vaid on sõbranna juurde kohvile läinud. Samas on siiralt tänulikke eakaid inimesi, kes pole ammu kedagi teist näinud.
Lõpetuseks paneb ta kõikidele südamele, et tuleks kuulata asjatundjate nõuandeid ja neid ka järgida ning lisab: “Me tuleme tööle teie heaks ning teie jääge praegu võimalusel koju meie heaks.“
Kerlin: Tere, Teil on koroonaviirus
Kerlin (34) on juhtinud SYNLABi kliendituge kaks aastat. Kui SYNLAB ja Medicum hakkasid vedama riiklikku avaliku testimise projekti, paluti tal kahe päevaga üles ehitada testimise kõnekeskus – koht, kust helistatakse saatekirja saanud inimestele proovi andmiseks sobiva aja broneerimiseks ning peale proovi andmist tulemuse teatamiseks. Sellise ajaga oli see tõeline väljakutse. Viimase pooleteise kuu tööpäevad on pikad ja intensiivsed. Esmaspäevast pühapäevani algavad need kõnekeskuse avamisega kell 8 ning lõppevad peale seda, kui lõpetab tema meeskond, koduskäimise brigaad ja kõik aruanded on Terviseametile esitatud. Tööpäevad venivad praegu tihti 14-15-tunnisteks.
Kerlin tegeleb 20-liikmelise testimise kõnekeskuse igapäevase töö juhtimise ning laustestimiste igapäevase organiseerimisega. Tema töö eesmärk on suunata inimesed peale saatekirja saamist võimalikult kiiresti testimisele ja takistada viiruse levikut organiseerides avastatud kolletele kiirelt laustestimist. „Hirmul on suured silmad – kui inimestel tekib kahtlus koroona suhtes, muutuvad nad ärevaks. Meie tiimi kiire reageerimine aitab nad kiiremini testima ja saada vastus. Hooldekodudes ja sotsiaalmajades levib viirus kergesti ja kahtluse korral on minu ülesanne saata meie partnerite brigaad koheselt välja, sest see kiirus võib päästa mõne eaka elu. Tajume oma tiimi olulisust inimeste aitamisel kriisi ajal, see muudab meid efektiivsemaks ajakasutajaks,“ tõdeb Kerlin hakkamasaamise psühholoogilist mõju.
Kerlinit ei morjenda praegu panustatud tunnid. Pigem teeb teda kurvaks laps, kes ei adu, miks tema ema iga päev nii palju peab tööd tegema. „Õnneks on lapse isa toetav ja on sel perioodil lapsega koos rohkem aega veetnud.“
Kõnekeskuse töös on raskeimad hetked need, kui tuleb valida number ja öelda: “Tere, helistan Teile testimise kõnekeskusest, Teie proov osutus positiivseks.“ Oleme välja töötanud juhised, mida inimesele sellisel puhul soovitame, koolitanud meie inimesi kuulama ja mõistma. Valdav enamus inimesi on tänulikud selguse ja kiire vastuse eest ning kuulavad edasisi juhtnööre. On ka neid, kes eitavad, kahtlevad tulemuses, kiruvad riiki, et see lasi viiruse siia, sõimavad helistajat jne.
„Kriisi ajal tulevad inimeste tõelised olemused esile. Olen õnnelik, sest minu ümber on praegu koondunud tõsiselt töösse panustavad inimesed, nii oma tiimis, laboris, proovivõtjate ja juhtide seas kui ka Terviseametis. Ühised pingutused võimatuna näivatel hetkedel, positiivsus ning vahel ka mõni nali aitab mõistuse selge hoida,“ kiidab ta kolleege ja koostööpartnereid.
„Sooviksin inimestele südamele panna, et kui nad on saanud saatekirja testimiseks, siis on oluline etteantud ajal kodus püsida. Kahjuks esineb sageli seda, et patsient, kellega on kokku lepitud koduse brigaadi visiit, ei olegi üldse kodus, vaid on kuskil mujal seiklemas. Ma sooviksin, et need inimesed saaksid aru, et nad on potentsiaalsed viiruse kandjad ning selle viiruse seljatamine on meie endi kätes. Olgem hoolivamad ja arvestavamad üksteise suhtes,“ lisab ta lõpetuseks.
Soovin jõudu ja avaldan tänu kõikidele eesliinil töötavate inimestele meditsiinis ja muudes sektorites. Olen kindel, et väljume siit kriisist paremate inimestena, hakkame hindama rohkem meditsiinipersonali, teenindajaid, õpetajad, iseenda tervist ja kvaliteetaega lähedastega.
Täname intervjueeritutega kõiki nende ja praegu eesliinil olevate inimeste toetavaid peresid ning kõiki inimesi, kes püsivad kodus ning päästavad sellega elusid.
Gerly Kedelauk, avaliku testimise kommunikatsioonijuht
