Türeoglobuliini ja türeoidperoksüdaasi vastane IgG (S-TG IgG, S-TPO IgG)

Kilpnäärme mikrosomaalne peroksüdaas (TPO) katalüüsib türosiini jodeerimist türeoglobuliinis kilpnäärme hormoonide T3 ja T4 sünteesil. Kilpnäärme autoimmuunsete haiguste korral tekivad veres autoantikehad (IgG tüüpi) kilpnäärme peroksüdaasi vastu (TPO IgG), mis blokeerides jodiidide oksüdeerimist, pärsivad kilpnäärme hormoonide T3 ja T4 sünteesi. Kilpnäärme mikrosomaalse peroksüdaasi autoantikehi esineb 20%-l naistest ja 8%-l meestest.

Türeoglobuliini vastased IgG antikehad (TG IgG) võivad tekkida, kui kilpnäärme koe lagunemisel türeoglobuliin lekib vereringesse.

Näidustus:

TPO IgG:

  • Graves’i tõbi
  • Hashimoto türeoidiit
  • Endokriinne oftalmopaatia
  • Küsitava geneesiga hüpo- või hüpertüreoos
  • Autonoomne kilpnäärme sõlm
  • Sünnitusjärgne türeoidiit

TG IgG:

  • Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmevähkide lõikusjärgse ravi jälgimine

Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Referentsväärtused:

TG IgG         <60 kU/L

TPO IgG       <60 kU/L

Tõlgendus:

Mitmed kilpnäärmehaigused nagu struuma, kilpnäärme valulikkus, hüpo- ja hüpertüreoos, võivad olla tingitud immunogeneetilistest protsessidest ja organspetsiifiliste antikehade olemasolust. Hashimoto türeoidiidiga kaasnevad kuni 95%-l ja Graves’i tõve korral 70%-l juhtudest kõrged TPO IgG tiitrid. Mikrosomaalse peroksüdaasi pidev inhibeerimine TPO IgG poolt põhjustab kilpnäärmehormoonide sünteesi languse, mille tagajärjeks on hüpotüreoos. Raseduse esimese trimestri ajal mõõdetud kõrge TPO IgG ennustab sünnitusjärgset türeoidiiti.

Kuna TG IgG esineb enamasti koos TPO IgG-ga, siis annab nende koos määramine väga vähe lisainformatsiooni ja ei ole kliiniliselt põhjendatud.

Autoimmuunsete protsesside diagnoosimisel on informatiivseim TPO IgG ja türeotropiini retseptorit stimuleerivad antikehad (TSI), sest TG IgG sisaldus võib olla neil puhkudel väga kõikuv ja mitte alati tõusta üle normi.

TG antikehad segavad kilpnäärmevähi ravi seireks olulise türeoglobuliini (TG) määramist, andes metoodikast sõltuvalt kas valemadalaid või valekõrgeid tulemusi. Seega tuleks neid määrata alati koos TG Ab-ga.

TG antikehade esinemise korral on TG määramine kasutu.