Troponiin (kardiaalne) (S-hs-cTnI, B-cTnT)

Troponiin on lihastes leiduv valk, mis reguleerib lihaste kontraktsiooni. Inimese südame- ja skeletilihastes asuv troponiinkompleks koosneb kolmest alaühikust: troponiin T, troponiin I ja troponiin C. Täiskasvanu südame- ja skeletilihastes on troponiin T ja troponiin I molekulides erinev aminohapete järjestus, mistõttu on võimalik määrata südamespetsiifilise troponiin I ja T sisaldust seerumis.

Südamelihase ägeda kahjustuse järgselt vabaneb troponiin 2 – 4 tundi pärast kahjustuse teket  ja püsib kõrgenenuna kuni 10 – 14 päeva.

Tänapäevased määramismeetodid võimaldavad määrata kardiaalse ehk südamespetsiifilise troponiini väga väikeseid kontsentratsioone. Sellise väga tundliku määramismeetodiga tehtud analüüsi nimetus ongi kõrgtundlik (hs – high sensitive) troponiin.

Näidustus:

Ägedate koronaarsündroomide diagnoosimine ja välistamine, troponiin on eelistatud marker rindkerevaluga patsiendi esmases diferentsiaaldiagnostikas ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) diagnoosimisel ja südamelihase kahjustusega patsientide tüsistuste riski hindamisel.

  1. Troponiin I (kardiaalne, kõrgtundlik) (S-cTnI-hs)

Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod 

Referentsväärtus: < 47 ng/L

  1. Troponiin T (kardiaalne) (B-cTnT)

Analüüsimeetod: Immuunokromatograafia (POCT)

Referentsväärtus: < 0,05 ng/mL 

Tõlgendus:

Südamelihase kahjustuse isheemilise ja mitteisheemilise põhjuse eristamiseks tuleks jälgida troponiini väärtuseid dünaamikas.

Kõrgtundliku südamespetsiifilise troponiini määramine võimaldab varasemat ja täpsemat ÄMI diagnostikat. Troponiini sisaldust soovitatakse määrata rindkerevaludega patsiendi esmasel pöördumisel ja korrata 3 – 6 tunni möödudes, kaebuste ning südamelihase kahjustuse kahtluse püsimisel 12 tunni möödudes. Kui troponiini algväärtus jääb alla ülemise referentspiiri, siis on oluline vähemalt 50% väärtuse suurenemine, kui algväärtus on suurem kui ülemine referentspiir, on oluline vähemalt 20% muutus. Müokardi isheemiat saab 80%-l patsientidest diagnoosida 3. kuni 6. tunnil, kuid kindlalt välistab müokardi isheemia negatiivne troponiini väärtus 12 tundi peale sümptomite algust.

Positiivne tulemus viitab müokardi kahjustusele, kuid alati ei kinnita kahjustuse isheemilist mehhanismi. Tuleb silmas pidada, et seoses tundlikkuse suurenemisega on vähenenud meetodi spetsiifilisus ja haigetel võib leida referentsväärtuseid ületavaid tulemusi, kuid samal ajal puudub otsene südamekahjustusele viitav seisund või haigus. Troponiini väärtusi tuleb hinnata kompleksis kliinilise pildi ja teiste diagnostikameetodite tulemustega. Ainuüksi troponiini väärtuse põhjal ei ole võimalik ägeda müokardiinfarkti diagnoosi püstitada, kuna troponiini taseme tõus näitab müokardi kahjustust ega viita selle tekkemehhanismile.

Kõrgtundliku troponiini kasutamisel ägeda müokardi infarkti diagnoosimiseks neerupuudulikkusega patsientidel tuleb arvestada, et mõõduka või raske neerupuudulikkusega patsientidel võib troponiini tase olla tõusnud kaasneva kroonilise asüptomaatilise südamehaiguse tõttu, aga ka troponiini vähenenud eritumise tõttu.

Kirjanduse allikad:

  1. Vereseerumi troponiini määramine erakorralises meditsiinis. Eesti Arst 2016; 95(8):515–522
  2. Müokardiinfarkti neljas universaalne definitsioon. Eesti Arst 2019; 98(4):235–242