Mükoplasmad on väikseimad meditsiiniliselt olulised bakterid. Neil puudub rakusein, mistõttu on nad resistentsed rakuseinale toimivatele antibiootikumidele. Nakatumine toimub sugulisel teel. Mycoplasma hominis võib põhjustada sünnitus- ja abordijärgset vaagnapõletikku, endometriiti. M. hominis`se kõrget kontsentratsiooni on seostatud ka bakteriaalse vaginoosi, püelonefriidi ja artriidiga. Teda on leitud ka haavade ning pehmete kudede põletiku/infektsioonikolletest.
NB! M. hominis leidu tuleb kriitiliselt hinnata koos anamneesi ja võimalusel teiste diagnostiliste leidudega, kuna antud mikroob esineb sageli ka normaalses mikroflooras.
Rohkem infot urogenitaalse mükoplasmainfektsiooni kohta leiate Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu ravijuhisest.
Näidustus:
- Urogenitaalinfektsioonid
- Sünnitus- ja abordijärgne vaagnapõletik
- Artriit
Uuritav materjal: Emakakaelakanali-, ureetra-, tupekaabe, esmasjoauriin, sperma
Analüüsimeetod: PCR (polümeraasi ahelreaktsioon) + hübridisatsioonanalüüs (Luminex xMAP®)
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
- Positiivne tulemus kinnitab M. hominis leidu.
- Negatiivne tulemus ei välista leidu, vaid näitab antud proovimaterjalis M. hominis´e puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.