Chlamydia trachomatis DNA

Chlamydia trachomatis on obligatoorne rakusisene parasiit, mis on täiskasvanute seas üks sagedasemaid sugulisel teel ülekanduvam bakteriaalse infektsiooni tekitaja. Meestel võib põhjustada uretriiti, prostatiiti, proktiiti, konjunktiviiti, epididümiiti või Reiteri sündroomi. Naistel põhjustab endotservitsiiti, uretriiti, proktiiti, konjunktiviiti. Infektsioon võib astsendeeruda, põhjustades endometriiti, väikevaagna põletikku, salpingiiti, periapenditsiiti, perihepatiiti, peritoniiti, võib olla ektoopilise raseduse, iseenesliku abordi ja viljatuse tekkepõhjuseks. Vastsündinu nakatub sünnitusteede läbimisel. Vastsündinutel võib C. trachomatis põhjustada konjunktiviiti, kopsupõletikku, keskkõrvapõletikku, riniiti, nasofarüngiiti, vulvovaginiiti, proktiiti, gastroenteriiti.

Ligi kolmandik klamüdioosi juhtudest on asüpmtomaatilised. Nakatumine on suurenenud 20-30 aastaste naiste ja meeste hulgas, mistõttu on oluline testida seksuaalselt aktiivses eas noori regulaarselt (vähemalt korra aastas). Suurenenud tähelepanu tuleks pöörata uuele partnerlussuhtele, juhusuhetega patsientidele ja riskikäitumisega inimestele (MSM).

NB! Laboratoorse diagnoosi tundlikkuse tõstmiseks soovitatakse võtta korraga mitu proovi mitmest eraldi lokalisatsioonist (vajadusel ka ekstragenitaalsetest piirkondadest)! Oluline on kontrollida ka kõiki seksuaalpartnereid.

Ravijärgne kontroll ei ole tingimata vajalik, vajaduse tekkides teostada see mitte varem kui 3-4 nädalat pärast ravi lõppu.

Rohkem infot klamüdioosi kohta leiate Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu ravijuhisest.

Näidustus: Urogenitaalinfektsioonid, konjunktiviit, artriit

Uuritavad materjalid:  Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, esmasjoauriin, amnionivedelik, sperma, konjunktiivikaabe, tupekaabe, rektaalkaabe, orofarüngeaalne kaabe

Analüüsimeetod: PCR (polümeraasi ahelreaktsioon) + hübridisatsioonanalüüs (Luminex xMAP®)

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus: Positiivne tulemus kinnitab infektsiooni;

Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis C. trachomatis´e puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.