Proovimaterjali võtmine günekotsütoloogiliseks uuringuks

Materjal võetakse emakakaela ekto- ja endotserviksilt. Enne materjali võtmist tuleb eemaldada emakakaelalt limakork (rohke lima raskendab proovi hindamist).

Soovitatav kasutada kahte võtmisvahendit – spaatlit ja endotservikaalset tsütoharja:

  • Spaatliga tõmmatakse 360-kraadise ringja liigutusega üle ektotserviksi (joonis 5).
  • Endotservikaalne materjal võetakse kaelakanalist tsütoharjaga, roteerides harja 90 kraadi ulatuses (joonis 6).

Joonis 5. Materjali võtmine ektotserviksilt spaatliga

 

 

 

 

 

 

Joonis 6. Materjali võtmine endotserviksilt tsütoharjaga

 

 

 

 

 

 

 

Saadud materjalid (ekto- ja endotservikaalne)kantakse ühele alusklaasile (joonis 7):

  • Spaatlil olev ektotserviksi materjal tuleb kanda alusklaasi ühele otsale õhukese kihina ühe liigutusega.
  • Tsütoharjal olev endotserviksi materjal tuleb kanda alusklaasi teisele otsale, roteerides tsütoharja.

Joonis 7. Materjali kandmine alusklaasile

 

 

 

 

 

 

 

Naise erinevad füsioloogilised seisundid võivad mõjutada PAP-testi võtmise tulemust. Näiteks raseduse ajal kipub tsütoharjaga materjali võtmisel emakakael kergesti veritsema,mis põhjustab mitteadekvaatse materjali saamise. Sellisel juhul soovitatakse tsütoharja asemel kasutada Cervex-Brush´i® (joonis 8).

Joonis 8. Materjali võtmine kasutades Cervex-Brush´i®

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui rakuline materjal on alusklaasile kantud, tuleks preparaat koheselt fikseerida kas 95-96% etanoolis vähemalt 30 min või kasutades aerosooli (nt CytoFixx, Heinz Herenz). Pihustada seda 20-30 cm kauguselt alusklaasist (joonis 9).

Joonis 9. Materjali fikseerimine aerosooliga

 

 

 

 

 

 

 

MATERJALI ADEKVAATSUST MÕJUTAVAD:

• Menstruaaltsükkel – proov võtta menst ruaaltsükli 7.-15. päeval, kui on vähem proovi hindamist segavat verd ja lameepiteeli rakkude tsütolüüsi.

• Põletik – kui naisel on põletik, siis soovitatakse enne ravida ja võtta proov 3 kuud peale ravi lõppu, sest põletikulised elemendid segavad proovi hindamist ning samuti reaktiivsed rakulised muutused võivad anda vale-negatiivse või vale-positiivse tulemuse.

• Atroofia

• Postpartum – soovitatakse PAP-test võtta mitte enne kui 3 kuud peale sünnitamist, et vältida vale-negatiivseid ja -positiivseid tulemusi.

• Emakakaela mehaaniline või keemiline ärritus – soovitatakse mitte võtta proov enne 48 tunni möödumist vaginaalsete medikamentide kasutamist. Vahetult peale kolposkoopiat ei võeta PAP-testi.

• Radioteraapia – põhjustab erinevaid rakulisi muutusi.