Mycoplasma hominis, Ureaplasma urealyticum/Ureaplasma parvum külv ja ravimtundlikkus

Analüüsi käigus määratakse Mycoplasma hominis ja ureaplasmade (U. urealyticum, U. parvum) antibiootikumtundlikkust 8 preparaadi suhtes: tetratsükliin, doksütsükliin, erütromütsiin, klaritromütsiin, asitromütsiin, josamütsiin, klindamütsiin ja ofloksatsiin.

Mükoplasmade ravimtundlikkust on vähe uuritud, kuid resistentsust erinevatele antibiootikumidele esineb.

Ureaplasmadel esineb loomulik resistentsus linkosamiididele (klindamütsiin); Mycoplasma hominis erütromütsiinile, klaritromütsiinile ja asitromütsiinile.

Näidustus: Ravimtundlikkuse määramine

Uuritav materjal: Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, tupekaabe, sperma, (esmasjoa) uriin

Analüüsi meetod: Külv spetsiaalsesse söötmesse, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

Mükoplasmade positiivse kasvu korral mõõdetakse antibiootikumtundlikkust kahes kontsentratsioonis. Tulemust hinnatakse kas tundlikuks, mõõdukalt tundlikuks või resistentseks.

Analüüs ei võimalda positiivse tulemuse korral eristada ureaplasma erinevaid liike ega määrata M. genitalium’i olemasolu. Urogenitaalsete mükoplasmade transportsööde sisaldab küll antibiootikume ja antifungaalseid aineid, kuid mõningate seente ja bakterite kasv võib siiski esineda ja seeläbi segada tulemuste interpretatsiooni. Samuti võib esineda inokulatsiooni efekt, kus mükoplasmade madala tiitri tõttu proovimaterjalis ei pruugi tulemus kajastada tõelist antibiootikumtundlikkust.