Mycoplasma genitalium DNA (M genitalium DNA)

Mükoplasmad on väikseimad meditsiiniliselt olulised bakterid. Neil puudub rakusein, mistõttu nad on resistentsed rakuseinale toimivatele antibiootikumidele. Nakatumine toimub sugulisel teel. Meestel võib põhjustada nii akuutset kui ka retsidiveeruvat uretriiti ja prostatiiti, naistel seostatakse nakkust nii tservitsiidi, uretriidi, adneksiidi kui ka (sünnitus- ja abordijärgse) vaagnapõletikuga. Võib põhjustada ka viljatust ja reaktiivset artriiti.

NB! Laboratoorse diagnoosi tundlikkuse tõstmiseks soovitatakse võtta korraga mitu proovi mitmest eraldi lokalisatsioonist. M. genitalium laboratoorne diagnostika on soovitatud siduda teiste genitaaltrakti patogeenidega, nagu C. trachomatis, N. gonorrhoeae ja T. vaginalis, kuna tihti võib olla tegemist segainfektsiooniga. Oluline on kontrollida ka kõiki seksuaalpartnereid.

Rohkem infot urogenitaalse mükoplasmainfektsiooni kohta leiate Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu ravijuhisest.

Näidustus:                        

  • Urogenitaalinfektsioonid
  • Vaagnapõletik
  • Artriit

Uuritav materjal:            Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, esmasjoa uriin, amnionivedelik, sperma, tupekaabe

Analüüsimeetod:           PCR (polümeraasi ahelreaktsioon) + hübridisatsioonanalüüs (Luminex xMAP®)

Referentsväärtus:          Negatiivne

Tõlgendus:                       

  • Positiivne tulemus kinnitab M. genitalium infektsiooni.
  • Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis M. genitalium´i puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.