Röga mikrobioloogiline uuring

Röga mikrobioloogiline uurimine on oluline alumiste hingamisteede infektsioonide diagnoosimisel. Kui röga pole proovimaterjalina kättesaadav, võib raviotsuse tegemisel lähtuda patsiendi east, esinevatest riskifaktoritest ja sagedasematest haigustekitajatest. Kopsupõletikud jaotatakse kodu- ja haiglatekkesteks ning kliinilise pildi alusel tüüpilisteks ja atüüpilisteks.


Vanus, riskifaktorid
Sagedasemad  tekitajad
<6 nädalat
Streptococcus agalactiae,
Escherichia coli
6 nädalat – 18 a
Respiratoorsed viirused
(sh RSV)
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Täiskasvanud <65 a
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Respiratoorsed viirused
Täiskasvanud ≥65 a
Streptococcus pneumoniae
Haemophilus influenzae
Gram-negatiivsed
pulkbakterid
Respiratoorsed viirused
Pseudomonas spp.
Moraxella catarrhalis
Staphylococcus aureus
Legionella pneumophila
Haiglatekkene pneumoonia
Gram-negatiivne pulkbakter
Klebsiella pneumoniae
Pseudomonas spp.
Staphylococcus aureus
Immuunpuudulikkusega
patsient
Gram-negatiivne pulkbakter
Streptococcus pneumoniae
Seened
Nocardia spp.
Pneumocystis  jirovici
Aspiratsioon
Anaeroobid
Alkohoolik
Klebsiella pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Anaeroobid
Intravenoosne süstija
Staphylococcus  aureus
Viirusinfektsiooni
järgselt
Staphylococcus aureus

Streptococcus pneumoniae on keskkonnatekkese kopsupõletiku sagedaseim tekitaja.

Staphylococcus aureus on sagedaseim viirusinfektsioonijärgse kopsupõletiku tekitaja (eriti vanuritel).

Atüüpiliste pneumooniate sagedasemateks tekitajateks on Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae ja Legionella pneumophila. Legionella pneumophila võib esineda nii tervetel kui immuunkomprimeeritutel ja infektsioon on sageli raske kuluga.

Näidustus: Alumiste hingamisteede bakteriaalne infektsioon

Uuritav materjal: Röga

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

Röga on soovitav materjal alumiste hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide diagnoosimiseks, kuid tuleb arvestada, et sageli on see kontamineerunud materjaliga ülemistest hingamisteedest ning et paljud tekitajad ei kasva tavasöötmetel (Legionella, Chlamydophila, Mycoplasma).

Alumiste hingamisteede materjalidest tehakse laboris esmalt Grami järgi värvitud preparaat. Kui preparaadis esineb >10 lameepiteeliraku ja <10 polümorfonukleaarse leukotsüüdi, siis käsitletakse materjali kui sülge ja mikrobioloogilist külvi ei teostata. Kuna vastsündinutel, imikutel ja väikelastel pole võimalik saada röga väljaköhimise teel, aspireeritakse neil materjali ülemistest hingamisteedest. Rögast anaeroobseid baktereid ei määrata, kuna materjal on kontamineerunud ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate anaeroobidega. Patogeensete mikroobide kasvu puudumine külvis ei tähenda alati infektsiooni puudumist. Põhjuseks võivad olla alustatud ravi antibiootikumidega ning teised tekitajad – viirused, seened, parasiidid, mükobakterid või mükoplasmad. Alumiste hingamisteede infektsioonide puhul jääb tekitaja leidmata 40 – 60%-l juhtudest.