Kurgukaape mikrobioloogiline uuring

Äge farüngiit on kõige sagedamini esinev ülemiste hingamisteede haigus. Kurgukaape mikrobioloogiline uuring on oluline, kuna kliinilise pildi alusel ei ole sageli võimalik eristada viiruslikku infektsiooni bakteriaalsest. Samuti võivad Streptococcus pyogenes (A-grupi streptokokk) infektsiooni järgselt tekkida komplikatsioonid nagu reuma, sarlakid või glomerulonefriit.

Ägeda bakteriaalse tonsilliidi puhul esineb sageli kõrge palavik (>38˚C), kaela eesmiste lümfisõlmede suurenemine ja eksudaat tonsillidel. Viirusinfektsioonile võib mõelda, kui mõnele eelpool nimetatud sümptomile lisandub nohu, köha või häälekähedus.

<3 a lastel ja täiskasvanutel on kõige sagedasemateks kurgupõletiku tekitajateks viirused nagu Rhinoviirus, Coronaviirus, Adenoviirus; 5 – 15 a lastel aga Streptococcus pyogenes, viirused ja Mycoplasma pneumoniae. Lisaks Streptococcus pyogenesele võivad farüngiiti põhjustada ka β-hemolüütilised C- ja G-grupi streptokokid, Arcanobacterium haemolyticum, Neisseria gonorrhoeae ning Corynebacterium diphtheriae/ulcerans.

Kui esineb farüngiit koos nahalööbega, võib põhjuseks olla ka Streptococcus pyogenes, Arcanobacterium haemolyticum, HIV või EBV infektsioon.

Vincent angiini, Ludwigi angiini, Lemierre haiguse ja peritonsillaarse abstsessi puhul on enamasti tegemist anaeroobse infektsiooniga ja diagnoosimisel võib abi olla neelulima Grami järgi värvitud preparaadist.

Uuringut Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae või Streptococcus pneumoniae suhtes neelust rutiinselt ei teostata, kuna need bakterid kuuluvad suu-neelu mikrofloorasse ja neid on võimalik sealt ka välja kasvatada. Samal põhjusel puudub näidustus uurida terveid inimesi pärm- ja hallitusseente leidumise suhtes kurgus. Aspergillus spp. või teiste seente määramine on näidustatud immuunkomprimeeritud patsientidel. Neisseria gonorrhoeae infektsiooni kahtlusel tuleks oluliselt parema tundlikkuse tõttu eelistada PCR meetodit aeroobsele külvile.

Näidustus:Kahtlus bakteriaalsele farüngiidile/tonsilliidile

Uuritav materjal: Kurgukaabe

Analüüsimeetodid: Aeroobne külv söötmele, haigustekitaja samastamine, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

Kurgukaapest on Streptococcus pyogenes´t võimalik määrata mitmel meetodil. Tavaline on mikrobioloogiline külv, kuid sageli lähtutakse raviotsuse tegemisel ka ainult antigeeni määravast kiiruuringust.

Optimaalse tulemuse saamine sõltub mitmest komponendist:

  • Analüüsi tõene tulemus sõltub korralikult võetud proovimaterjalist.
  • 30%-l farüngiitidest võivad tekitajateks olla hoopis β-hemolüütilised C- ja G-grupi streptokokid. A-grupi streptokoki antigeeni määrava kiiranalüüsi tundlikkus on 70 – 90% võrreldes mikrobioloogilise külviga, seega kasutades ainult antigeeniuuringut jääb avastamata ~20% A-grupi ja ~30% C- ning G-grupi poolt põhjustatud streptokokkinfektsioonidest.