Laktoosi taluvuse proov, LTT (50g Lac/1kg BW PO)

• Glükoos paastuplasmas enne laktoosi manustamist, fP-Gluc 0 min (pre Lactose PO)

• Glükoos plasmas 20 minutit pärast laktoosi manustamist P-Gluc 20 min (post 50g Lactose PO)

• Glükoos plasmas 40 minutit pärast laktoosi manustamist, P-Gluc 40 min (post 50g Lactose PO)

 Laktoosi taluvuse proovi eesmärgiks on peensoole limaskesta ensüümi laktaasi puudulikkuse diagnoosimine. Proov võimaldab hinnata, kas laktaasi aktiivsus peensooles on piisav, et lõhustada laktoosi ehk piimasuhkrut glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Hüpolaktaasia korral ei lagundata laktoosi peensooles täielikult, mistõttu laktoos satub jämesoolde ja laguneb sealse mikrofloora toimel. Tekivad erineva raskusastmega gastrointestinaalsed nähud (gaasid, kõhupuhitus, -valud, -lahtisus jm).

Laktaasi aktiivsust või puudulikkust väljendavad glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja järgnevates proovides (20, 40 minutit) pärast kindla laktoosiannuse manustamist.

Laktaasi puudulikkus võib olla primaarne ehk geneetiliselt päritav või sekundaarne, ehk tingitud gastrointestinaalsetest haigustest.

Proovi ei tehta kliiniliselt selge laktoositalumatuse korral. 

Näidustus: Kahtlus laktoositalumatusele

 Proovi läbiviimine:

• Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks, patsient peab eelnevalt olema vähemalt 12 tundi söömata.

• Seejärel joob patsient 5 minuti jooksul 50 g laktoosi.

Kuni 2 aastastele lastele antakse kehamassi kg kohta 4 g laktoosi ja üle 2 aastastele lastele kehamassi kg kohta2 g laktoosi, kuid mitte üle 50 g.

• Teine ja kolmas vereproov võetakse vastavalt 20 ja 40 min peale laktoosilahuse joomist.

Analüüsimeetod: Fotomeetria

 Referentsväärtused:

Laktoosikoormusele järgnev plasma glükoosisisalduse tõus algväärtusest: > 1,7 mmol/l- normaalne

1,1-1,7 mmol/l- diagnostiliselt ebaselge

< 1,1 mmol/l- laktaasi puudulikkus

Tõlgendus:

Oluline on hinnata tulemusi koos kliinilise pildiga ja diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada erinevate gastroenteroloogiliste haigustega: põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, ultseratiivne koliit, tsöliaakia jt), infektsioosne enteriit, Giardia lamblia infektsioon, tsüstiline fibroos, kartsinoidne sündroom jt.

Diabeetikutel on proovi interpretatsioon süsivesikute metabolismi häire tõttu mitteusaldusväärne.