Gamma-glutamüüli transferaas (fS-GGT)

Gamma-glutamüüli transferaas on peptidaas, mis katalüüsib peptiidide hüdrolüütilist lõhustumist aminohapeteks või väiksemateks peptiidideks. Esineb raku tsütoplasmas ja rakumembraanis, transportides seal aminohappeid ja peptiide läbi rakumembraani rakku. Gamma-glutamüüli transferaasi leidub kõige rohkem neerude proksimaalsete tuubulite epiteelis, vähem maksas, pankreases, soolestikus.

Kuigi neerukoes on GGT sisaldus kõige suurem, pärineb seerumis leiduv GGT peamiselt hepatobiliaarsest süsteemist.

Näidustus:

GGT on tundlik analüüs hepatobiliaarse haiguse esinemise suhtes, olles kõrgenenud enamusel maksahaigust põdevatel isikutel sõltumata haiguse põhjusest. Vähese spetsiifilisuse tõttu on kliiniline kasutamine piiratud.

Analüüsimeetod: Fotomeetria

Referentsväärtused:

 

<7 k
<200 U/L
7 – 12 k
<34 U/L
1 – 12 a
<23 U/L
13 – 17 a N
<33 U/L
13 – 17 a M
<45 U/L
>18 a N
<38 U/L
>18 a M
<73U/L

Tõlgendus:

GGT kõrged väärtused:

  • Sapiteede obstruktsioon (GGT tõus on kiirem ja suurem kui aluselisel fosfataasil ja bilirubiinil)
  • Maksakasvajad ja -metastaasid
  • Äge ja krooniline pankreatiit, pankrease kasvajad (eriti hepatobiliaarse obstruktsiooni puhul)
  • Infektsioossete hepatiitide korral on GGT heaks paranemise indikaatoriks, kuna normaliseerub maksaensüümidest kõige aeglasemalt
  • Krooniline alkoholism
  • Vähest GGT aktiivsuse suurenemist esineb ka neerukahjustuse korral ja postoperatiivses perioodis
  • Ravimid: antikonvulsandid, antidepressandid