Aluseline fosfataas (S-ALP)

ALP-d on leitud kõige kõrgemates kontsentratsioonides maksas, sapiteede epiteelis ja luudes. Maksas sisaldub ALP Kupffer’i rakkudes, mis ümbritsevad sapikogumise süsteemi. Ensüüm ekskreteeritakse sapi koostisesse. Suurimaks maksaväliseks ALP allikaks on luukude. Tulemuste tõlgendamisel peab arvestama, et ALP sisaldus seerumis on suurenenud nii luude kasvamisel (lapseeas, akromegaalia korral) kui ka luumurdude paranemise perioodil. Aluseliseks nimetatakse ensüümi seetõttu, et tema maksimaalne aktiivsus saavutatakse leeliselises (pH 9 – 10) keskkonnas.

Näidustus:

  • Maksahaiguste diagnostika
  • Luu ainevahetuse hindamine

Analüüsimeetod: Fotomeetria

Referentsväärtused:

<7 k
<449 U/L
7 – 12 k
<462 U/L
1 – 6 a
<280 U/L
7 – 12 a
<300 U/L
13 – 17 a N
<187 U/L
13 – 17 a M
<390 U/L
18 – 59 a N
42 – 98 U/L
18 – 59 a M
53 – 128 U/L
>60 a N
53 – 141 U/L
>60 a M
56 – 119 U/L

Tõlgendus:

ALP kõrged väärtused:

• Nii ekstra- kui intrahepaatiline sapipeetus. Kõige lihtsam on eristada hepatobiliaarsetel põhjustel tõusnud ALP aktiivsust luulistest põhjusest GGT määramisega – esimese korral on ka GGT tõusnud, teisel mitte

• Tuumorid, hepatotoksilised ravimid ja hepatiit

• Krooniline alkoholism ja alkohoolne tsirroos. Tavaliselt kaasnevad ASAT, GGT ja bilirubiini kõrgenenud väärtused

• Patoloogilised luuprotsessid: osteoblastsed luumetastaasid (rinnavähi, eesnäärmevähi korral), Paget’ haigus (sageli isoleeritud ALP tõus), reumatoidartriit ja osteomalaatsia

• ALP sisaldus võib olla suurenenud rasedatel, kuna seda produtseerib platsenta