Vitamiin D (S-Vit D (25-OH))

D vitamiinid (D2 ja D3) on rasvlahustuvad steroidhormoonid ja olulised kaltsiumi homoöstaasi regulaatorid. Nad soodustavad toidus sisalduva kaltsiumi imendumist ning reabsorptsiooni proksimaalsetest neerutuubulitest, reguleerides niimoodi organismi kaltsiumi tasakaalu.

D2 – ergokaltsiferooli organism ei sünteesi ja see saadakse põhiliselt toiduga (taimed ja mõned seened). D3 – kolekaltsiferool on loomse (põhiliselt kala) päritoluga, kuid suurim kogus D3 vitamiinist sünteesitakse nahas UVB kiirguse toimel. Suvise keskpäevase päiksekiirguse (UVB) 10 – 15 min toime vältel kätele ja näole sünteesitakse nahas 800 – 1000 IU previtamiin D3, millest piisab täiskasvanud inimese päevase vajaduse katmiseks.

Mõlema D vitamiini vormi puhul on põhiline veres tsirkuleeriv metaboliit 25(OH)D – vitamiin ehk kaltsidiool. Enamus meetodeid määrab just seda D vitamiini metaboliiti, sest see on parim vitamiini tagavara indikaator. Mõõta tuleb D vitamiini summaarset kogust.

Näidustus:

  • D vitamiini vaegus
  • D vitamiini kontsentratsiooni jälgimine üleannustamise vältimiseks

Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Referentsväärtused (Allikas:Eesti Arst 2017;96(2):81-91):

≤ 30 nmol/L            puudulik tase

≤ 50 nmol/L            ebapiisav tase

50 – 70 nmol/L      madal ehk alanenud tase

75– 250 nmol/L     tervislik tase

≥ 250 nmol/L         toksiline tase

 

Tõlgendus:

D vitamiini vähesuse puhul on häiritud eelkõige kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest. D vitamiini vaegust on peetud rahhiidi põhjuseks juba 1920 ndatest aastatest. Pikka aega peeti organismi normaalseks D vitamiini tasemeks kogust, mis takistab rahhiidi ja osteomalaatsia väljakujunemist ja selleks on vere kaltsidiooli hulk 25 nmol/l. Tänapäeval peetakse optimaalseks D vitamiini hulgaks 75 – 80nmol/l. Praeguseks on leitud organismi madala (< 50 nmol/l) D vitamiini taseme seosed vähki haigestumise/suremuse, sclerosis multiplex’i, infektsioonide, hüpertensiooni, reumatoid artriidi, diabeedi ja autoimmuunhaigustega. D vitamiin reguleerib ka geeni ekspressiooni rakutuumas. Peamiselt on need geenid seotud rakutsükli regulatsiooniga, DNA reparatsiooniga, prolifereerumise ja diferentseerumisega.

D vitamiini defitsiidi põhjused:

  • Vähene päikesevalgus
    • tingitud geograafilisest asupaigast
    • pidev päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF 8 ) kasutamine
    • riietega katmine
  • Rinnaga toitmine, rasedus
  • Iga – vanemas eas nahk ei sünteesi enam nii efektiivselt D vitamiini
  • Tume nahavärv- melaniin vähendab naha võimet sünteesida D vitamiini
  • Rasvumine – D vitamiin on rasvlahustuv
  • Imendumishäired peensooles, mis on tingitud D vitamiini retseptorite defektsusest või organismi resistentsusest