Rasedusega seotud plasma proteiin A seerumis (S-PAPP-A)

PAPP-A on glükoproteiin, mida toodetakse platsenta trofoplastides. Selle sisaldus

raseda seerumis on sõltuv raseduse suurusest. Patoloogiata raseduse puhul kasvab PAPP-A sisaldus terve raseduse jooksul kuni raseduse lõpuni. PAPP-A funktsioon raseduse ajal on ebaselge.

Näidustus:

Antud uuring on näidustatud kõigile rasedatele 10+0 – 12+6 rasedusnädalal I trimestri sõeluuringu markerina. I trimestri sõeluuringu käigus antakse riskihinnang teatud kromosoomihaiguste suhtes, nagu trisoomia 21 ehk Downi sündroom, trisoomia 18 ehk Edwardsi sündroom ning ka trisoomia 13 ehk Patau sündroom.

 Analüüsimeetod: Immunofluorestsentsanalüüs (FIA).

 Referentsväärtus:

Rasedad naised: riskiarvutusprogrammis võrreldakse tulemust vastava rasedusnädala mediaaniga.

Mitterasedad naised ja mehed    <0,004 IU/L.

 Tõlgendus:

Downi sündroomiga loote puhul on ema veres raseduse I trimestril täheldatud keskmisest madalamaid PAPP-A väärtusi. II trimestril on mahajäämus väga väike või puudub. Sellepärast kasutatakse PAPP-A analüüsi I trimestri kromosoomsete väärarengute riskihinnangus kombineerides seda vaba βhCG  ja ultraheli markeritega. Kuna antud markeri sisaldus raseda seerumis sõltub raseduse täpsest suurusest, kasutatakse vääraarengu riski hindamisel PAPP-A tulemusi  MoMides (Multiples of the median).Lisades seerumi markeritele (PAPP-A ja vaba βhCG) ja ema vanusele veel UH markeritest NT mõõtmistulemused, saab seda nimetada juba kombineeritud riskihinnanguks. Sellise riskihinnangu avastamismäär Downi sündroomi suhtes on kirjanduse andmetel kuni 90%.