Koorioni gonadotropiini vaba beeta alaühik seerumis (S-fβ-hCG)

Vaba βhCG on inimese  koorioni gonadotropiini (hCG) üks alaühikutest. Selle süntees toimub platsenta trofoplastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. Komplikatsioonideta raseduse  puhul moodustab vaba βhCG alaühik raseduse alguses 3%-15% ja alates 5. rasedusnädalast vaid 0,5%- 1% kogu hCG hulgast. Patoloogiata raseduse puhul selle sisaldus ema veres kahaneb kuni raseduse lõpuni.

Näidustus:

Vaba βhCG  analüüs on näidustatud kõigile rasedatele 10+0 – 12+6 rasedusnädalal I trimestri sõeluuringu markerina. I trimestri sõeluuringu käigus antakse riskihinnang teatud kromosoomihaiguste suhtes, nagu trisoomia 21 ehk Downi sündroom, trisoomia 18 ehk Edwardsi sündroom ning ka trisoomia 13 ehk Patau sündroom.

 Analüüsimeetod:  Immunofluorestsentsanalüüs (FIA).

Referentsväärtus:

Rasedad naised: riskiarvutusprogrammis võrreldakse tulemust vastava rasedusnädala mediaaniga.

Mitterasedad naised ja mehed <0,16 IU/L

Tõlgendus:

Downi sündroomiga loote  puhul on ema veres täheldatud raseduse I kui ka II trimestril keskmisest kõrgemaid vaba βhCG väärtusi. Sellepärast kasutatakse vaba βhCG  analüüsi I trimestri kromosoomsete väärarengute riskihinnangus kombineerides seda PAPP-A ja ultraheli markeritega. Kuna antud markeri sisaldus raseda seerumis sõltub raseduse täpsest suurusest, kasutatakse vääraarengu riski hindamisel vaba βhCG tulemusi  MoMides (Multiples of the median).Lisades seerumi markeritele (PAPP-A ja vaba βhCG) ja ema vanusele veel UH markeritest NT mõõtmistulemused, saab seda nimetada juba kombineeritud riskihinnanguks. Sellise riskihinnangu avastamismäär Downi sündroomi suhtes on kirjanduse andmetel kuni 90%.