Silelihaskoevastased antikehad (S-SMA Ab)

Silelihaskoevastaseid IgA, IgM ja IgG antikehasid seerumist (smooth muscle antibodies) määratakse esimest tüüpi autoimmuunse hepatiidi diagnoosimiseks, kuid antikehad võivad olla positiivsed ka maksatsirroosi, viirushepatiitide, infektsioosse mononukleoosi, SLE, rinnanäärme- ja munasarjakasvajate, maliigse melanoomi ning sapiteede obstruktsiooni korral. SMA on suunatud peamiselt rakkude tsütoskeleti proteiini F-aktiini vastu, kuid ka teiste tsütoplasmaatilste sihtantigeenide vastu (desmiin, vimentiin, tsütokeratiin jt).

Näidustused:

• I tüüpi autoimmuunne hepatiit- 70-80% haigetest
• Maksatsirroos (sh primaarne biliaarne tsirroos ca 50% haigetest)

Analüüsimeetod: kaudne immuunfluorestsentsmeetod (IIF)

Referentsväärtus: tiiter <1:100 negatiivne

Tõlgendus:

I tüüpi ravimata autoimmuunnse hepatiidi korral leitakse SMA antikehasid kõrges tiitris ja see korreleerub autoimmuunse hepatiidi aktiivsusega. Positiivne on ka antinukleaarsete autoantikehade ja SLA (soluble liver antibodies) autoantikehade leid ca 100% patsientidel. Autoimmuunse hepatiidi korral esineb patsientidel hüpergammaglobulineemia (IgG tõusnud, IgA ja IgM normis), kõrgenud on maksaensüümide väärtused jm. Madalas tiitris antikehi võib leida tervetel inimestel (2%), PBC haigetel (50%)), alkohoolse maksatsirroosiga haigetel,  sapiteede obstruktsiooni, kasvajate, viirusinfektsioonide jt korral.

I tüüpi autoimmuunset hepatiiti tuleb eristada autoimmuunse hepatiidi II tüübist, mille korral on positiivsed LKM IgG autoantikehad ca 100% haigetest (liver, kidney, microsomal autoantibodies). LKM IgG antikehade leiu korral IIF meetodi teostamisel kommenteerib laboriarst nende olemasolu.